Kuni 11. novembrini saab portaalis epractice.eu teha valiku 52 Euroopa parima e-lahenduste seas. Eestist on kaks kandidaati - äriregistri kasutamine teiste riikide IDga ja e-kinnistusraamat - mõlemad RIKi teenused.
Lisaks märgiti samal konkursil "Hea praktika" nimetusega ära nii dokumendivahetuskeskus kui osalusveeb osale.ee. "Made in Estonia" on seega hästi pildil. Novembri lõpus Malmös toimuval parimate praktikate konverentsil on samuti Eesti delegatsioon kenasti kohal.
European eGovernment Awards on soliidne ettevõtmine - seda korraldavad parimaid e-teenuseid tutvustav portaal epractice.eu, Euroopa Komisjon ja hulk asjatundjaid.
Loe lisa:
Finalistide nimekiri
Hääletusreeglid
29.9.09
Otse või osalus?
Sõnad "otsedemokraatia" ja "osalusdemokraatia" tunduvad võõrad ja seetõttu nad omavahel sassi kipuvadki minema. Kui puust ja punaseks teha, siis otsedemokraatia tähendab seda, et kodanikel on õigus ise otsuseid teha (rahvahääletuse käigus). Osalus aga tähendab arvamuse avaldamist, kaasa rääkimist ühiskonnas oluliste asjade suhtes, oma kodanikuõiguste kasutamist ka siis, kui valimisi ei toimu.
Mõned inimesed aga ei taha kummastki midagi kuulda ja rõhutavad, et riigis kehtib ikkagi esindusdemokraatia - valisime endile esindajad ja nemad las nüüd teevadki otsuseid. Kiita ja kritiseerida võib, aga sel pole otsustele erilist mõju.
Osale.ee on, nagu nimigi ütleb, osaluse vahend - "Räägi kaasa riigiasjades" on nii hüüdlause kui selle veebi peamine eesmärk. Erinevad huvid kuuldavaks, otsuste avalik arutelu enne nende vastuvõtmist.
Osale.ee kaudu aga tegi Gerd Tarand ettepaneku võtta otsedemokraatia kasutusele Riigikogu igapäevases töös.
Riigikogu avaldas ka vastuse.
Rahvahääletuse küsimus on praegu Riigikogus põhjalikumalt arutlusel, sest roheliste erakond esitas eelnõu. Põnev on jälgida diskussiooni ja vaadata, kas tuleb jutuks ka osalemine. Parlamendi puhul seisneks see senisest põhjalikemates aruteludes huvigruppidega - seda eriti juhul, kui kaasamine on poolikuks jäänud, sel ajal kui otsust ministeeriumis ette valmistati.
Mõned inimesed aga ei taha kummastki midagi kuulda ja rõhutavad, et riigis kehtib ikkagi esindusdemokraatia - valisime endile esindajad ja nemad las nüüd teevadki otsuseid. Kiita ja kritiseerida võib, aga sel pole otsustele erilist mõju.
Osale.ee on, nagu nimigi ütleb, osaluse vahend - "Räägi kaasa riigiasjades" on nii hüüdlause kui selle veebi peamine eesmärk. Erinevad huvid kuuldavaks, otsuste avalik arutelu enne nende vastuvõtmist.
Osale.ee kaudu aga tegi Gerd Tarand ettepaneku võtta otsedemokraatia kasutusele Riigikogu igapäevases töös.
Riigikogu avaldas ka vastuse.
Rahvahääletuse küsimus on praegu Riigikogus põhjalikumalt arutlusel, sest roheliste erakond esitas eelnõu. Põnev on jälgida diskussiooni ja vaadata, kas tuleb jutuks ka osalemine. Parlamendi puhul seisneks see senisest põhjalikemates aruteludes huvigruppidega - seda eriti juhul, kui kaasamine on poolikuks jäänud, sel ajal kui otsust ministeeriumis ette valmistati.
4.8.09
Järg Obama loole
Osalesin Washingtonis valitsuse ja kodanikuühenduste dialoogis, kus arutati avatud valitsuse reforme ja mis edasi saab? Kuidas uuendada demokraatiat, kaasata rohkem ja sisukamalt, arendada kodanikuharidust, muuta poliitikute arusaamu kodaniku hääle väärtusest?
Kirjutasin muljeid Hea kodaniku blogis.
Kirjutasin muljeid Hea kodaniku blogis.
1.7.09
Obama ruulib e-demokraatiaga
Kõik teavad, et Obama oli valimiskampaanias osav kodanike kaasaja ning sotsiaalmeedia kasutaja. Nüüd on valitsustiim algatanud rida suurejoonelisi muutusi e-riigi ja e-osaluse vallas. Ikka eesmärgiga saada USAs parem valitsemiskultuur ning korraldada moodsaid e-vahendeid kasutades ümber riigi ja kodanike vaheline suhtlus.
Esimesel tööpäeval andis president välja Avatud Valitsuse Direktiivi ehk teisisõnu kehtestas uue valitsemiskultuuri põhimõtted kõikidele riigiasutustele. Samas reorganiseeriti valitsuse kommunikatsioonibüroo ümber kodanike kaasamise-keskseks. Nüüd hoiab Office of Public Engagement ühendust nii suurte sotsiaalpartneritega kui püüab uut meediat kasutades kõnetada nn tavalist kodanikku.
Siis tehti riigi registrid ja andmebaasid digitaalseks ning neile juurdepääs lihtsamaks. Sellest avalikust registrist leiab ka kõik riigile läkitatud lobistide ettepanekud.
Seaduste ja eelnõude infosüsteem võimaldab nii kehtivaid kui kavandatavaid õigusakte kõigil kommenteerida. Samas on kokku toodud riigiasutuste tööplaanid.
USAspending.gov näitab, kuhu riigi raha kulub ja järjestab ka suurimad lepingusaajad (nt Lockheed, Boeing).
Netis on avaldatud riigi eelarve osariikide kaupa ja president kommenteerib kärpekava 2010. aastaks.
Hetkel on käimas mahukas mõttetalgute projekt, et välja töötada riigi läbipaistvuse, kaasamise ja koostöö poliitika. Esimese etapi tulemuste kokkuvõte on põnev lugemine.
Avalik konsultatsioon kestab ning kodanike soovituste ja seisukohtade laekumist saab vaadata iga huviline.
Selle põhjal tekib ameeriklaste kaasamise hea tava.
Esimesel tööpäeval andis president välja Avatud Valitsuse Direktiivi ehk teisisõnu kehtestas uue valitsemiskultuuri põhimõtted kõikidele riigiasutustele. Samas reorganiseeriti valitsuse kommunikatsioonibüroo ümber kodanike kaasamise-keskseks. Nüüd hoiab Office of Public Engagement ühendust nii suurte sotsiaalpartneritega kui püüab uut meediat kasutades kõnetada nn tavalist kodanikku.
Siis tehti riigi registrid ja andmebaasid digitaalseks ning neile juurdepääs lihtsamaks. Sellest avalikust registrist leiab ka kõik riigile läkitatud lobistide ettepanekud.
Seaduste ja eelnõude infosüsteem võimaldab nii kehtivaid kui kavandatavaid õigusakte kõigil kommenteerida. Samas on kokku toodud riigiasutuste tööplaanid.
USAspending.gov näitab, kuhu riigi raha kulub ja järjestab ka suurimad lepingusaajad (nt Lockheed, Boeing).
Netis on avaldatud riigi eelarve osariikide kaupa ja president kommenteerib kärpekava 2010. aastaks.
Hetkel on käimas mahukas mõttetalgute projekt, et välja töötada riigi läbipaistvuse, kaasamise ja koostöö poliitika. Esimese etapi tulemuste kokkuvõte on põnev lugemine.
Avalik konsultatsioon kestab ning kodanike soovituste ja seisukohtade laekumist saab vaadata iga huviline.
Selle põhjal tekib ameeriklaste kaasamise hea tava.
24.4.09
E-demokraatia kingib tuntuse ja paremad juhid
....kirjutab Villu Hansen Maalehes.
Ning siinsamaski blogis teeb kasutaja Tiuks ettepaneku, et E-riigis peaks olema oma suhtlusvõrgustiku rakendus ja igal riigiasutuse kodulehel peaks olema suhtlusvõrgustiku link.
Tiuks ehk Tiia arvab, et sellest ei piisa, kui edumeelsete ministeeriumite kodulehel - näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on temaatilised ajaveebid ning olemas on osale.ee.
Igaüks peaks saama end huvitaval teemal riigiga suhelda, ilma et peaks otsima erinevate kodulehtede, rubriikide ja asutuste vahel.
Ootan huviga kommentaare ja ettepanekuid! Senised arvamused samal teemal on selles postituses
Ning siinsamaski blogis teeb kasutaja Tiuks ettepaneku, et E-riigis peaks olema oma suhtlusvõrgustiku rakendus ja igal riigiasutuse kodulehel peaks olema suhtlusvõrgustiku link.
Tiuks ehk Tiia arvab, et sellest ei piisa, kui edumeelsete ministeeriumite kodulehel - näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on temaatilised ajaveebid ning olemas on osale.ee.
Igaüks peaks saama end huvitaval teemal riigiga suhelda, ilma et peaks otsima erinevate kodulehtede, rubriikide ja asutuste vahel.
Ootan huviga kommentaare ja ettepanekuid! Senised arvamused samal teemal on selles postituses
22.3.09
Mõttetalgutele!
Laupäeval toimus Minu Eesti mõttetalgute peaproov. Käisin seal minagi ja üsna mitu mõtet tuli pähe.
Esiteks, avatud ruumi meetod on tegija. Lihtsad ja selged reeglid tekitavad olukorra, kus mõtelda on mõnus ning inimesed väljendavad end vabalt. Algul tundus, et kära on rohkem kui villa. Siis aga, kui grupid end lahti rääkisid, hakkas ka lahendusi tulema. Lõpuks olid seinad suuri paberi täis, millel täitsa teostatavad ideed.
Teiseks tõi proov kindla usu, et 1. mail läheb mõtlemine massidesse. Proovis oli kohal väga erinevat rahvast - akadeemikuid ja telejuhte, psühholooge ja taaskasutuse fänne, gümnaasiumieelikuid ja nende vanaisasid. Kõigil tundus olevat põnev ja enamikul oli mõtteid, mida arutada.
Kolmandaks oli hea näha, kuidas osalemine inimesed rõõmsaks teeb. Kes tahab rohkem rääkida, kes kuulata, aga jagamine on põhiline. Nii need kogukonnad kasvavad. Nii need teeme-ärad tekivad.
Esiteks, avatud ruumi meetod on tegija. Lihtsad ja selged reeglid tekitavad olukorra, kus mõtelda on mõnus ning inimesed väljendavad end vabalt. Algul tundus, et kära on rohkem kui villa. Siis aga, kui grupid end lahti rääkisid, hakkas ka lahendusi tulema. Lõpuks olid seinad suuri paberi täis, millel täitsa teostatavad ideed.
Teiseks tõi proov kindla usu, et 1. mail läheb mõtlemine massidesse. Proovis oli kohal väga erinevat rahvast - akadeemikuid ja telejuhte, psühholooge ja taaskasutuse fänne, gümnaasiumieelikuid ja nende vanaisasid. Kõigil tundus olevat põnev ja enamikul oli mõtteid, mida arutada.
Kolmandaks oli hea näha, kuidas osalemine inimesed rõõmsaks teeb. Kes tahab rohkem rääkida, kes kuulata, aga jagamine on põhiline. Nii need kogukonnad kasvavad. Nii need teeme-ärad tekivad.
23.2.09
Valida tahad? Paberit määrida ei soovi?
Tellisin e-valijakaardi (või valija e-kaardi või kuidas tahate) ja sain ühtlasi ka oma eesti.ee aadressi ümber suunatud.
Tegu EI OLE sellega, et nüüd saan hääletada ainult digitaalselt. Seda ma teen niikunii, sest valimiskasti juurde ma tõepoolest ei pea vajalikuks kohale minna. Ning ID-kaarti võiks ju kasutada ka muuks kui jää kraapimiseks (mõeldes ühele reklaamikampaaniale).
Tegu ON loodus- ja muidu säästliku valikuga. Milleks trükkida massiliselt lendlehekesi ja toimetada neid postkastidesse, kust need otse prügikasti lähevad nagu linnaosa-reformi hääletuse üleskutsegi?
Tegu EI OLE sellega, et nüüd saan hääletada ainult digitaalselt. Seda ma teen niikunii, sest valimiskasti juurde ma tõepoolest ei pea vajalikuks kohale minna. Ning ID-kaarti võiks ju kasutada ka muuks kui jää kraapimiseks (mõeldes ühele reklaamikampaaniale).
Tegu ON loodus- ja muidu säästliku valikuga. Milleks trükkida massiliselt lendlehekesi ja toimetada neid postkastidesse, kust need otse prügikasti lähevad nagu linnaosa-reformi hääletuse üleskutsegi?
17.2.09
Kas teate neid portaale
Nii küsis Saar Poll rohkem kui tuhandelt inimeselt ja näedsa, 14% ütles, et osale.ee tuleb tuttav ette küll. Täname kõiki fänne!
Kusjuures teid on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Siis tundis osalusveebi aadressi ära 6% küsitletutest.
Tegu on värske uuringuga, mis mõõtis Eesti inimeste internetikasutust ja küsis ka, kui rahul ollakse riigi e-teenustega. Ikka teatakse avalikke teenuseid suht vähe või siis lihtsalt ei osata neid ära tunda. Ühtegi avaliku sektori e-teenust ei osanud nimetada 45% kodanikest. Kuid näiteks eesti.ee tuntus on väga hea - see aadress oli tuttav tervelt 47%le.
Osalusveeb aga sai seekordsel infoühiskonna konverentsil veel ühe pai. Oleme koos TiDplussiga nimetatud Eesti esindajaks rahvusvahelisel konkursil e-kaasamise kategoorias. TiD+ on Eesti esimese demokraatiaportaali Täna Otsustan Mina uuendatud versioon, mida on võimalik kasutusele võtta kõikjal maailmas. Ekspordiartikkel ühe sõnaga. Osale.ee on aga ehe ja elus näide, mida selline demokraatiaportaal endast kujutab.
Kusjuures teid on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Siis tundis osalusveebi aadressi ära 6% küsitletutest.
Tegu on värske uuringuga, mis mõõtis Eesti inimeste internetikasutust ja küsis ka, kui rahul ollakse riigi e-teenustega. Ikka teatakse avalikke teenuseid suht vähe või siis lihtsalt ei osata neid ära tunda. Ühtegi avaliku sektori e-teenust ei osanud nimetada 45% kodanikest. Kuid näiteks eesti.ee tuntus on väga hea - see aadress oli tuttav tervelt 47%le.
Osalusveeb aga sai seekordsel infoühiskonna konverentsil veel ühe pai. Oleme koos TiDplussiga nimetatud Eesti esindajaks rahvusvahelisel konkursil e-kaasamise kategoorias. TiD+ on Eesti esimese demokraatiaportaali Täna Otsustan Mina uuendatud versioon, mida on võimalik kasutusele võtta kõikjal maailmas. Ekspordiartikkel ühe sõnaga. Osale.ee on aga ehe ja elus näide, mida selline demokraatiaportaal endast kujutab.
16.1.09
Buum IKT sektoris
Ehitus- ja kinnisvarabuum on täiega otsas, aga see-eest hakkab vedama infotehnoloogia spetsidel. Viimane aeg on maakleritel ja muudel asjameestel detailplaneeringu lugemise asemel omandada programmeerimisoskus.
Üks miljard krooni saab lähiaastatel kasutada e-riigi arenguks, ütles majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske eesti.ee teavituskampaania pressikonverentsil.
Mul on hea meel, et IT-firmade käsi hästi käib, aga üllatusin nende reaktsiooni peale (näiteks 14. jaanuari Äripäevas): tarvis on investeerida süsteemidesse-lahendustesse ja siis need eksportida.
Paremaid tarkvara-lahendusi on muidugi vaja, aga neid on juba üsna palju tehtud. Kui räägime sestsamast e-riigist, siis on meil põhiasjad olemas, maksude deklareerimine ja dokumentide vahetamine ja teenused ja registrid. Infosüsteeme on jalaga segada, mis erinevaks otstarbeks ja erinevatele kasutajatele mõeldud – vaata järgi eesti.ee-st.
Mis on puudu, et see, et neid teataks ja kasutataks! Praegu oskavad vaid vähesed nimetada avalikke e-teenuseid, mida nad kasutavad. Emori 2007. aasta uuring ütles, et 57% ehk ligikaudu 600 000 Eesti elanikku ei tunne mitte ühtegi avaliku sektori e-teenust. Enamikke süsteeme ja lahendusi, mida vaprad IT-mehed on e-riigi jaoks välja mõelnud, ei oska tavaline kodanik enda elus ettegi kujutada.
Igal juhul soovitan pilk peale heita infoühiskonna arendamise suundadele sel ja järgmisel aastal. Prioriteedid ja plaanitud rahasummad on must-valgel näha RISO pealiku Margus Püüa ettekandes.
Muuhulgas panustatakse inimeste teadmiste, oskuste ja osalusvõimaluste suurendamisele ning avalike teenuste, sealhulgas infoteenuste arendamisele. Seega liigume osale.ee arendamisel õiges suunas, sest osalusveeb ongi just nimelt riigiasjus info hankimiseks ja osalemiseks.
Tänuväärset tööd teevad Vaata Maailma projektid. Neis ei mõelda välja uut tehnolahendust, vaid õpetatakse ligi 100 000 inimest arvutit ja veebi kasutama. Minnakse kasvõi liikuva koolitusbussiga kohapeale, kui tarvis.
Tehnoloogilise ehitusbuumi asemel loodan, et hüppeline kasv tekib hoopis head lahenduste kasutajate arvus.
28.12.08
Millist Eestit me nüüd tahame?
Kui üks asi on hästi ära tehtud, siis tekivad uued tegemist vajavad asjad.
Paremat ühiskonda - kõlab idealistlikult, eksole - ei saa kunagi päriselt ära teha. Sinna suunas saab aga eesmärke seada ja tasapisi liikudagi ning seejuures on teekond võib-olla olulisemgi kui kohalejõudmine.
Rainer Nõlvak ja co on ette võtnud uue asja, mille pealkiri on Minu Eesti ja alapealkiri võiks olla "unistus paremast ühiskonnast". Ekspressis ilmunud Nõlvaku artiklit kommenteerib oma blogis tabavalt eks-ta-ole nimeline kirjutaja: aasta kodanik unistab bürokraatiavabast otsedemokraatlikust Eestist.
Ma olen eks-ta-olega nõus , et ametnike igapäevase tegevuse jälgimine veebi kaudu ei looks tõhusamat riiki. Samas sellised uitmõtted pole Minu Eesti peamine point.
Nõlvak ärgitab mõtlema, kuidas üks või teine asi Eestis päriselt peaks käima ja küsib "Kui palju see sulle tegelikult korda läheb?" Neid asju, mida on vaja ära teha, on muidugi üüratult palju aga millised on meie jaoks kõige tähtsamad? Mille peale meie ühist raha kulutada? Mis võivad olla lihtsad, tee-see-ise-ära-lahendused keerulistele probleemidele? Koos arutades saab selgemaks, kus suunas tasub tegutsema hakata.
Mulle tundub, et selle algatuse point ongi teekonnas ehk Nõlvaku sõnul "arutlevas rahvademokraatias" samavõrd kui tulemuses.
Paremat ühiskonda - kõlab idealistlikult, eksole - ei saa kunagi päriselt ära teha. Sinna suunas saab aga eesmärke seada ja tasapisi liikudagi ning seejuures on teekond võib-olla olulisemgi kui kohalejõudmine.
Rainer Nõlvak ja co on ette võtnud uue asja, mille pealkiri on Minu Eesti ja alapealkiri võiks olla "unistus paremast ühiskonnast". Ekspressis ilmunud Nõlvaku artiklit kommenteerib oma blogis tabavalt eks-ta-ole nimeline kirjutaja: aasta kodanik unistab bürokraatiavabast otsedemokraatlikust Eestist.
Ma olen eks-ta-olega nõus , et ametnike igapäevase tegevuse jälgimine veebi kaudu ei looks tõhusamat riiki. Samas sellised uitmõtted pole Minu Eesti peamine point.
Nõlvak ärgitab mõtlema, kuidas üks või teine asi Eestis päriselt peaks käima ja küsib "Kui palju see sulle tegelikult korda läheb?" Neid asju, mida on vaja ära teha, on muidugi üüratult palju aga millised on meie jaoks kõige tähtsamad? Mille peale meie ühist raha kulutada? Mis võivad olla lihtsad, tee-see-ise-ära-lahendused keerulistele probleemidele? Koos arutades saab selgemaks, kus suunas tasub tegutsema hakata.
Mulle tundub, et selle algatuse point ongi teekonnas ehk Nõlvaku sõnul "arutlevas rahvademokraatias" samavõrd kui tulemuses.
30.11.08
Kuidas mõjub kodanikega suhtlemine halduskoormusele?
Tundub ehk natuke veider lähenemine, aga just sellisel teemal ma äsja Brüsselis esinemas käisin.
Kutse tuli epractice.eu - portaalilt, mis koondab põnevat infot e-valitsemise kohta. Portaalist leiab uudiseid e-riigi praktikate kohta, võimalusi taotleda oma projektideks raha ning hulga inimesi, kes tegelevad samasuguste e-asjadega.
Eesti e-saavutusi on ingliskeelsete case-kirjeldustena avaldatud 9. Nende seas ka osalusveeb.
Seminari korraldajad võtsidki ühendust selle case põhjal. Et oleks vaja näidet, kuidas vähendada kodanike vaeva riigiga suhtlemisel ja vastupidi.
Tavaliselt räägitakse halduskoormuse puhul tõhusast valitsemisest - sellest, kuidas teha vähema reguleerimisega rohkem asju korda. Näiteks riigile on koormav, kui ta peab mingi oma kehtestatud seaduse täitmise kontrollimiseks kulutama palju ametnike aega ja järelikult riigi raha. Ettevõttele on koormav, kui ta peab esitama liiga palju aruandeid, selmet iga ametkond võiks vajaminevad andmed riigi infosüsteemidest lihtsalt välja otsida. Loe näiteks, mida sellest arvab Siim Raie - ta rääkis sel teemal riigiametnike foorumil. Tema meelest tuleks tehnoloogiat kasutada, et kodanike elu kergemaks teha. Samuti soovitas ta kaasata sihtgruppi nendele mõeldud lahenduste väljatöötamisse.
Kodanikule on koormav, kui ta peab oma mure või ettepanekuga pöörduma mitmesse ametkonda. Kui ta ei leia üles seda infot, teenust või seadust, mida tal parasjagu vaja on.
Osalusveebis saab ta oma ettepaneku kirja panna ning see suunatakse edasi õigesse kohta - pädevale ametkonnale vastamiseks.
Selge see, et uute ideedega tegelemine ja kirjadele vastamine küll ametnike halduskoormust ei vähenda. Samuti eelnõude läbiarutamine kodanikega toob pigem tööd juurde. Aga kui see tegemata jätta, siis tekivad uued hädad. Riik muutub õhukeseks ja ametnikud tõhusaks nagu robotid. Ja siis küsime jälle, kas sellist riiki tahtsimegi? Kas eelistame vähem seadusi või pigem selliseid, mis kodanikele korda lähevad?
Kutse tuli epractice.eu - portaalilt, mis koondab põnevat infot e-valitsemise kohta. Portaalist leiab uudiseid e-riigi praktikate kohta, võimalusi taotleda oma projektideks raha ning hulga inimesi, kes tegelevad samasuguste e-asjadega.
Eesti e-saavutusi on ingliskeelsete case-kirjeldustena avaldatud 9. Nende seas ka osalusveeb.
Seminari korraldajad võtsidki ühendust selle case põhjal. Et oleks vaja näidet, kuidas vähendada kodanike vaeva riigiga suhtlemisel ja vastupidi.
Tavaliselt räägitakse halduskoormuse puhul tõhusast valitsemisest - sellest, kuidas teha vähema reguleerimisega rohkem asju korda. Näiteks riigile on koormav, kui ta peab mingi oma kehtestatud seaduse täitmise kontrollimiseks kulutama palju ametnike aega ja järelikult riigi raha. Ettevõttele on koormav, kui ta peab esitama liiga palju aruandeid, selmet iga ametkond võiks vajaminevad andmed riigi infosüsteemidest lihtsalt välja otsida. Loe näiteks, mida sellest arvab Siim Raie - ta rääkis sel teemal riigiametnike foorumil. Tema meelest tuleks tehnoloogiat kasutada, et kodanike elu kergemaks teha. Samuti soovitas ta kaasata sihtgruppi nendele mõeldud lahenduste väljatöötamisse.
Kodanikule on koormav, kui ta peab oma mure või ettepanekuga pöörduma mitmesse ametkonda. Kui ta ei leia üles seda infot, teenust või seadust, mida tal parasjagu vaja on.
Osalusveebis saab ta oma ettepaneku kirja panna ning see suunatakse edasi õigesse kohta - pädevale ametkonnale vastamiseks.
Selge see, et uute ideedega tegelemine ja kirjadele vastamine küll ametnike halduskoormust ei vähenda. Samuti eelnõude läbiarutamine kodanikega toob pigem tööd juurde. Aga kui see tegemata jätta, siis tekivad uued hädad. Riik muutub õhukeseks ja ametnikud tõhusaks nagu robotid. Ja siis küsime jälle, kas sellist riiki tahtsimegi? Kas eelistame vähem seadusi või pigem selliseid, mis kodanikele korda lähevad?
20.11.08
Riigikogu kiidab Loomakaitse Seltsi
Riigikogu pressiteatest loen, et maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas tõdeb, et koostöö Eesti Loomakaitse Seltsiga (ELS) on olnud sisukas.
„Maaelukomisjonil on hea meel, et koostöö sotsiaalpartneri Eesti Loomakaitse Seltsiga on olnud asjalik ja sisukas. Kokkuvõttes on Eesti Loomakaitse Seltsi poolt tehtud üheteistkümnest ettepanekutest ühel või teisel moel lahendatud kaheksa, üks ei leidnud arvestamist ja kahe ettepaneku kallal töö jätkub."
Jutt käib loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõust, mille suhtes polnud üksmeelt kerge leida.
Seaduseelnõu menetlemisel osalenud ELSi esindajad andsid käesoleva aasta alguses Riigikogule üle ettepanekud riikliku loomakaitsesüsteemi muutmiseks koos 51 014 interneti vahendusel kogutud allkirjaga.
„Maaelukomisjonil on hea meel, et koostöö sotsiaalpartneri Eesti Loomakaitse Seltsiga on olnud asjalik ja sisukas. Kokkuvõttes on Eesti Loomakaitse Seltsi poolt tehtud üheteistkümnest ettepanekutest ühel või teisel moel lahendatud kaheksa, üks ei leidnud arvestamist ja kahe ettepaneku kallal töö jätkub."
Jutt käib loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõust, mille suhtes polnud üksmeelt kerge leida.
Seaduseelnõu menetlemisel osalenud ELSi esindajad andsid käesoleva aasta alguses Riigikogule üle ettepanekud riikliku loomakaitsesüsteemi muutmiseks koos 51 014 interneti vahendusel kogutud allkirjaga.
18.11.08
Linnateater vs Kultuurikatel
Kusjuures ma ei julgeks 100% nõustuda hullunud kommentaatoritega, et see Edgari viimane rahvaküsitlus nii kohutav on. Edgar muidugi on, aga kui seda korraldaks keegi teine? Tahame ju, et rahvas ka suuri asju otsustaks, ja mu arust ei saa öelda, et siin võrreldakse võrreldamatut.
Pigem on ülesandepüstitus iseäranis intrigeeriv ja mulle meeldiks see mingile väitlusrühmale või ühele kogukonnale siduvalt otsustada anda, kuigi pigem konsensuslikult, mitte neetud demokraatiaga.
Kultuurilembelistele oleks ju palju lihtsam otsustada anda kas Linnateater või vabadusesammas; kas Kultuurikatel või Ülemiste mitmetasandiline ristmik. Autojuhid valiks midagi muud, looduskaitsjad kolmandat, penskarid neljandat jne. Kui raha ikka nii vähe on, tuleb teha igasuguseid valikuid, kärpida kõike, seada valusaid prioriteete jne.
Mina näiteks ei suuda otsustadagi selles valikus; nii et minu arust on tegemist eelkõige erakordselt põneva eksperimendiga ja hääletustulemusest rohkem huvitab mind arenev diskussioon.
7.11.08
mäsu jätkub
Eile üritas Kalev Meedia reporter pool päeva kaasamise teemal lugu teha, oli kuri, et Ansip keeldus Tartus intervjuust, kuna "pole EMSLi kirjaga veel tutvuda jõudnud" vms. Räägime siis kuu aja eest saadetud kirjast. Lugu lõpuks ei tulnudki, kuna "toimetaja ei näinud teemat". Peaminister ka ei näe.
Samuti oktoobris tegid ühispöördumise ka noorteühendused ja nüüd saatsid ametiühingute härrad samalaadse ühisprotest. Tea, kas kujuneb ka mingi reljeefsem foon lõpuks välja või vajub ikka ära jälle? Või mida ikkagi teha?
Kommenteeri, Hille, anonüümselt :)
24.10.08
Tehke mu tänav korda!
Briti tuntuim e-demokraatia tegelane Tom Steinberg räägib Guardianis oma töödest ja oma organisatsiooni My Society tulevikust.
Steinberg ja Co on olnud pea kõikide algatuste taga, mis toovad riiki kodanikule lähemale ja vastupidi, muidugi kasutades veeb 2.0 võimalusi. Eriti vabavaralisi.
Tahad teada, milline on rahvaesindajate tegelik tööviljakus? - theyworkforyou.com
Miks on peaministri kodukal 9 miljonit allkirja e-petitsioonidele?
Sõitsid jalgratta teeaugus sodiks? - kaeba kohalikule omavalitsusele.
Steinbergi iroonilisi kuid revolutsioonilisi sõnumeid kuulatakse võimukoridorides tähelepanelikult. Hiljuti andsid Tom ja teised eksperdid valitsusele soovitusi, kuidas infoühiskonnas ellu jääda ja riiki reformida - loe Power of Information review ja valitsuse kommentaare.
Raportis pannakse valitusele südamele toetada kodanike väljapakutud innovaatilisi lahendusi ning teha avaliku teabe kättesaamine lihtsamaks ja mugavamaks. Ikka eesmärgiga anda inimestele ja ühendustele rohkem infot ja rohkem voli, et enda ja ühiskonna suhtes otsuseid teha ja elu-olu parandada.
Steinberg ja Co on olnud pea kõikide algatuste taga, mis toovad riiki kodanikule lähemale ja vastupidi, muidugi kasutades veeb 2.0 võimalusi. Eriti vabavaralisi.
Tahad teada, milline on rahvaesindajate tegelik tööviljakus? - theyworkforyou.com
Miks on peaministri kodukal 9 miljonit allkirja e-petitsioonidele?
Sõitsid jalgratta teeaugus sodiks? - kaeba kohalikule omavalitsusele.
Steinbergi iroonilisi kuid revolutsioonilisi sõnumeid kuulatakse võimukoridorides tähelepanelikult. Hiljuti andsid Tom ja teised eksperdid valitsusele soovitusi, kuidas infoühiskonnas ellu jääda ja riiki reformida - loe Power of Information review ja valitsuse kommentaare.
Raportis pannakse valitusele südamele toetada kodanike väljapakutud innovaatilisi lahendusi ning teha avaliku teabe kättesaamine lihtsamaks ja mugavamaks. Ikka eesmärgiga anda inimestele ja ühendustele rohkem infot ja rohkem voli, et enda ja ühiskonna suhtes otsuseid teha ja elu-olu parandada.
22.10.08
Põhiseadus + Veeb 2.0 = e-demokraatia
Vaikselt aga visalt on tehnomaailm end riigitegelaste juttudesse sisse söönud. E-riigi asemel räägitakse pigem e-valitsemisest. See ei tähenda mitte ainult mugavamaid teenuseid, vaid paremat suhtlust kodanike ja riigi vahel.
Rahvusvahelistel konverentsidel võib parlamendiliikmete või tipp-ametnike suust kuulda sõnu nagu e-osalemine, e-demokraatia. Praegu valmistavad oma e-demokraatia soovitusi ette nii Euroopa Nõukogu kui OECD. E-valitsemist näevad meist kogenumad riigid kui päästerõngast demokraatia pankrotist. Selles kriisis pole tegu rahandus- ja majandusraskustega – see, mis kahaneb ja kuivab, on hoopis usaldus riigi ja inimeste vahel. Valimistel ei viitsita osaleda, erakondade liikmeskond vananeb, riigi info ja otsuste vastu ei tunta huvi.
Veeb 2.0 maailmas on oluline sotsiaalne meedia ehk lingid inimeste vahel: kõik vikid ja blogid ja muud võimalused infot luua ja jagada. Kui inimene neid kanaleid niikuinii kasutab, siis miks mitte ajada nende kaudu ühiskonnale olulist asja? Näiteks aktiivse kodanikuna avaldada e-kanalites oma arvamust riigi otsuste suhtes. Ning vastupidi – riik peaks otsima teed inimeste (virtuaalsesse) suhtevõrgustikku.
Aga mis puutub siia põhiseadus? Aga niimoodi, et meil kõigil on õigus infot saada ning samuti oma ideid ja arvamusi vabalt levitada. Kuidas ja milliste kanalite kaudu seda õigust kasutada – selles on küsimus.
19.10.08
Juristid soovivad kaasamist
Näe, ma ei pannud tähelegi, et juristide liidu juht Priidu Pärna mainis oma neljapäevases kolumnis ka kaasamise vajalikkust ning kodanikuharidustki. Mitte, et ma mäletaks, et ta Justiitsministeeriumi kantslerina nüüd suur kaasamise fanaatik olnuks, aga ikkagi tore. Ma oleks sisimas pigem arvanud, et tähtsate juristide meelest on õigusloome just spetsialistide asi. Õnneks eksisin.
"Õigusriigi tagatiseks on õigusnihilismi ehk õiguse eitamise vastu seismine. Meie kooliprogrammis tuleb paremini selgitada, kui tähtis on kinni pidada õigusest kui ühiskondlikust kokkuleppest. Liikluseeskirja eiramine on näide, kuidas kogukonna arusaam reeglitest on omandanud täiesti teise kuju võrreldes kirjutatud õigusega.
Õigusest kinnipidamist aitaks tugevdada ka see, kui õigusloome kujundamisse kaasataks rohkem kodanikuühiskonda, kuid kahjuks teeb selles osas tegelik elu vähikäiku. Hoolimata lubadustest valimisprogrammides."
15.10.08
Kolm head lugemist
Hannes Rumm illustreeris Linnalehes ja oma ajaveebis toredalt igapäevast kaasamist/informeerimist. Elementaarne, aga no ei tule miskipärast ametnikud mõne asja peale, ega Eestis kodanikudki veel alati, et õu, me saame ju ise oma asju korraldada.
Teise näite tõin ise hea kodaniku ajaveebis, kuidas Riigikogu liikmetega suhtlus mingitel tingimustel käia võiks. Nimetaksin samuti kaasamiseks.
No ja mööda ei saa Noam Chomsky intekast tänases EPLis - naersin täna KATA seminarile kõndides kõva häälega tänaval, kuigi kurb oli ikka ka. Lugege: kodanikest, ühiskonnast, otsuste tegemisest jpm.
9.10.08
Ideekonkursi preemia sai Maiko Mõtsar
Maiko Mõtsari idee tunnistati parimaks siseministeeriumi ideekonkursil "Lihtne elu - aita avalikke teenuseid paremaks teha".
Mõtsar soovitas avada interneti kaudu end ID-kaardiga tuvastanud inimesele ligipääs ka dokumentidele, mida avalikku dokumendiregistrisse ei lisata, kuid mis teda puudutavad. Selline lahendus võimaldaks sidet omavalitsuse ja elaniku vahel märgatavalt tugevdada ja suhtlemist oluliselt lihtsustada. Näiteks saaks inimene sel moel kiirelt ülevaate tema poolt esitatud avalduste menetlemise seisust, seda puudutavate koosolekute protokollidest või otsustest jne.
Idee autor saab preemiaks 15 000 krooni, au ja kuulsuse. Viimane tähendab seda, et ideega hakkab tegelema siseministeeriumi meeskond, kes veab omavalitsuste ühtse dokumendihalduslahenduse loomise projekti.
Vt ka seda postitust
Mõtsar soovitas avada interneti kaudu end ID-kaardiga tuvastanud inimesele ligipääs ka dokumentidele, mida avalikku dokumendiregistrisse ei lisata, kuid mis teda puudutavad. Selline lahendus võimaldaks sidet omavalitsuse ja elaniku vahel märgatavalt tugevdada ja suhtlemist oluliselt lihtsustada. Näiteks saaks inimene sel moel kiirelt ülevaate tema poolt esitatud avalduste menetlemise seisust, seda puudutavate koosolekute protokollidest või otsustest jne.
Idee autor saab preemiaks 15 000 krooni, au ja kuulsuse. Viimane tähendab seda, et ideega hakkab tegelema siseministeeriumi meeskond, kes veab omavalitsuste ühtse dokumendihalduslahenduse loomise projekti.
Vt ka seda postitust
25.8.08
Igaühe hinges on revolutsioon
Viimase poole aasta jooksul on toimunud kolm asja, mis mulle kinnitasid, et Eesti inimestel on osalemise soov olemas.
Esimene oli ühine prügikoristus Teeme ära. Kodanikud käärisid käised üles ja tegid platsi puhtaks. Riik oli toeks – keskkonnaministeerium ja kes kõik veel andsid raha ning sajad riigiametnikud olid samuti metsast prahti välja sikutamas. Kõik ajasid ühist asja, sest tegutseda oli vaja: prügimajanduse regulatsioonid polnud õiget tulemust andnud.
Teine oli harras hetk Viljandi folgil. Kaevumäel laulis Svjata Vatra ja temaga koos tuhanded inimesed: „Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida….“ Tabasin midagi tuttavat – jah, samasugust siirast ühistunnet kogesin millalgi laulva revolutsiooni päevil. Oh kui hea, et see on igal ajal olemas!
Pärast öölaulupidu pole selles üldse vaja kahelda. Seda kolmandaks.
Agu kirjutab, et osalemine tekib siis, kui erinevad huvid kokku puutuvad. Ning et kokku lepitakse ühise huvi nimel. Ühiseid huve meil peaks ju jaguma – nagu näha ka toodud näidetest. No siis polegi ju muud vaja, kui kõigepealt oma huve ja arvamust väljendada! Kui hakatakse midagi tegema, tundub algul ikka, et üks räägib aiast ja teine aiaaugust. Tasapisi selgub, et polegi nii hull – lõpuks tahavad mõlemad ühte ja sama asja. Veelgi parem, kui koos tegutsema asutakse. Nii ta tekibki - see osalemine.
P.S. Loe ka Maalehest, kuidas Andrus Norak kutsub kodanikke üles selga sirgu lööma, et "märksa julgemalt riigi- ja ka kohaliku võimu absurdseid ja mittemõistlikke otsuseid vaidlustada." Juhan Kivirähk nägi öölaulupeol rahva ühtekuuluvust, kuid muretseb, et ühiskonna tegemistesse ei ole kaasatud kõik grupid. Marju Lauristin esitab Postimehes küsimuse, kuidas koostegemise ja isealgatamise energiat rohkem rakendada? Enn Soosaar soovitab poliitikutele märgata rohkem kodanikuühiskonda.
Esimene oli ühine prügikoristus Teeme ära. Kodanikud käärisid käised üles ja tegid platsi puhtaks. Riik oli toeks – keskkonnaministeerium ja kes kõik veel andsid raha ning sajad riigiametnikud olid samuti metsast prahti välja sikutamas. Kõik ajasid ühist asja, sest tegutseda oli vaja: prügimajanduse regulatsioonid polnud õiget tulemust andnud.
Teine oli harras hetk Viljandi folgil. Kaevumäel laulis Svjata Vatra ja temaga koos tuhanded inimesed: „Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida….“ Tabasin midagi tuttavat – jah, samasugust siirast ühistunnet kogesin millalgi laulva revolutsiooni päevil. Oh kui hea, et see on igal ajal olemas!
Pärast öölaulupidu pole selles üldse vaja kahelda. Seda kolmandaks.
Agu kirjutab, et osalemine tekib siis, kui erinevad huvid kokku puutuvad. Ning et kokku lepitakse ühise huvi nimel. Ühiseid huve meil peaks ju jaguma – nagu näha ka toodud näidetest. No siis polegi ju muud vaja, kui kõigepealt oma huve ja arvamust väljendada! Kui hakatakse midagi tegema, tundub algul ikka, et üks räägib aiast ja teine aiaaugust. Tasapisi selgub, et polegi nii hull – lõpuks tahavad mõlemad ühte ja sama asja. Veelgi parem, kui koos tegutsema asutakse. Nii ta tekibki - see osalemine.
P.S. Loe ka Maalehest, kuidas Andrus Norak kutsub kodanikke üles selga sirgu lööma, et "märksa julgemalt riigi- ja ka kohaliku võimu absurdseid ja mittemõistlikke otsuseid vaidlustada." Juhan Kivirähk nägi öölaulupeol rahva ühtekuuluvust, kuid muretseb, et ühiskonna tegemistesse ei ole kaasatud kõik grupid. Marju Lauristin esitab Postimehes küsimuse, kuidas koostegemise ja isealgatamise energiat rohkem rakendada? Enn Soosaar soovitab poliitikutele märgata rohkem kodanikuühiskonda.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
