Töötava osalusdemokraatia suunas

Osalusdemokraatiat mõistan üldjoontes erinevate huvide kokkupuutel nende üle arutamist ja kokkuleppimist üldistest huvidest lähtuvalt. Ühiskonnas on osalemise osalised Riigikogu, valitsusasutused, erakonnad ning huve esindavad organisatsioonid ja kodanikuühendused. Tasub mõelda, millised on neist kellegi võimalused, valmisolekud ja motivatsioon toimida osalusdemokraatlikult.

Pika sammu on edasi astunud valitsus riigikantselei ja regionaalministri eestvedamisel. Valminud on kaasamise head tavad, rakendunud kaasamiskoordinaatorid ministeeriumites, mõnes ka reeglid headest tavade alusel töötamiseks. Vähem on tegeletud strateegiliste partnerite selge määratlemisega, kuigi osasid neist sellisena käsitletakse, ja partnerluslepingu alusel koostöö käivitamisega, mis sisaldaks kummagi poole osalustegevusi, –kohustusi ja vastutust, teatud võimalused on ministeeriumite kodulehtedel. Laiemaks osalemiskanaliks avalikkusele on riigikantselei loonud osale.ee portaali, mis on samuti sidustatud ministeeriumitega. Tehtu ja selle arengud on tõstnud esile ühe osalemispartneri – valitsusasutused. Seal on kasvamas sellekohane valmisolek.

Kuni ühendused taotlesid ja valitsusasutused väga ei hoolinud osalemisinstrumentide väljatöötamisest, võis uskuda, et rakendamisjärgselt hakatakse neid energiliselt kasutama. Seda paraku ei juhtunud. Ministeeriumid ei saa just sageli konstruktiivseid ettepanekuid. Osalemisveeb töötab pea tühikäigul ka puhtalt ühenduste eelnõude arutamisel (Shveitsi kodanikuühenduste Fond), rääkimata valdkondlikest eelnõudest.

Ühendused algatasid suunavõtu osalusdemokraatiale - EKAK, kuid on nüüd jäänud tagakõmpijaks. Ministeeriumid, mõistnud vajadust, on kiiresti omandanud oskusteabe, neil on korraldustöö kogemused, piisavalt inimesi jmt. Ühendused vaevlevad endiselt ressursipuuduses ning on kapseldunud projektide taotlemisse ja elluviimisse. Neil on küll ideid, kuid sageli jääb vajaka oskustest, inimestest ja motivatsioonist, et need ametnikele arusaadavalt esitada ja argumenteeritult kaitsta. Ehitatav osalemismudel on kodanikuühendused orienteerinud koostööle ministeeriumitega – sealt on tulnud peamised rahad, seal toimuvad arutelud. Seni on eraldatud ressurss aga ikkagi projektikeskne ning ei motiveeri olema osalemispartneriks. Tasuks kaaluda, mis seda motiveeriks.

Ehk võiks ühendustele osalemiskanaliks olla poliitikud Riigikogus ja erakondades? Kindlasti, kuid sealt poolt ei ole näha piisavat avatust ja kanaleid osalemiseks. Avalikke kuulamisi praktiseeritakse haruharva. Võib saata kirja komisjoni, fraktsiooni, erakonda või poliitikule. See ei ole läbipaistev ja pole teada, mis sellele üldse järgneb. Pahatihti ei tule vastustki. Kohtumised valijatega - sellest küll räägitakse, aga keegi ei ole neid näinud. Üha enam tundub, et seadusandlikul võimutasandil ei toimugi poliitilisi diskussioone, seal ei arutata põhiväärtuste ja nende kaitse üle, hääletatakse üksnes valitsuse pakutud eelnõude poolt. Poliitiline osalemispartner eelistab lobeerimist, kus kokkulepitu jääb avalikkuse eest varjule. Kas see peabki nii olema?

Samasugune on naljaga pooleks osalemisvalmidus ka KOV-ides – mitte keegi ei suuna osalemishuvi „omavolikogule”, vaid ikka omavalitsusele, tihti valitsejale endale, kellest kõik sõltubki. KOV asjaajamine on enamasti läbipaistmatu. Kuidas avada KOV-id osalemisvalmiks?

Valitsus on tajunud osalusdemokraatia rolli ning käivitas sel aastal Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK). Andis selleks ressursi. KÜSK püüab ühendusi osalemisvõimes järje peale aidata. Esimesed toetused on eraldatud ja kogemused saadud. Me ei ole kavandanud ennast paigal tammuma. Tahame töötada avatult, avalikult ja saada osalejatelt tagasisidet ja edasiviivaid ideid. Käivitasime kodulehel asjakohase foorumi. Kahjuks ka nii olulisel teemal, kui seda on ühenduste rahastamine, ei ole ühendustel olnud midagi meile arutamiseks pakkuda. Küll aga on mitmeid edasiviivaid ideid laekunud toimunud taotlusvoorude käigus. Juba esmane sihtkapitali kogemus innustab ja tugevdab usku, et ühenduste osalemisvõimekus lähiaastatel paraneb.

Agu Laius