Kuvatud on postitused sildiga kaasamine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kaasamine. Kuva kõik postitused

1.7.09

Obama ruulib e-demokraatiaga

Kõik teavad, et Obama oli valimiskampaanias osav kodanike kaasaja ning sotsiaalmeedia kasutaja. Nüüd on valitsustiim algatanud rida suurejoonelisi muutusi e-riigi ja e-osaluse vallas. Ikka eesmärgiga saada USAs parem valitsemiskultuur ning korraldada moodsaid e-vahendeid kasutades ümber riigi ja kodanike vaheline suhtlus.

Esimesel tööpäeval andis president välja Avatud Valitsuse Direktiivi ehk teisisõnu kehtestas uue valitsemiskultuuri põhimõtted kõikidele riigiasutustele. Samas reorganiseeriti valitsuse kommunikatsioonibüroo ümber kodanike kaasamise-keskseks. Nüüd hoiab Office of Public Engagement ühendust nii suurte sotsiaalpartneritega kui püüab uut meediat kasutades kõnetada nn tavalist kodanikku.

Siis tehti riigi registrid ja andmebaasid digitaalseks ning neile juurdepääs lihtsamaks. Sellest avalikust registrist leiab ka kõik riigile läkitatud lobistide ettepanekud.

Seaduste ja eelnõude infosüsteem võimaldab nii kehtivaid kui kavandatavaid õigusakte kõigil kommenteerida. Samas on kokku toodud riigiasutuste tööplaanid.

USAspending.gov näitab, kuhu riigi raha kulub ja järjestab ka suurimad lepingusaajad (nt Lockheed, Boeing).

Netis on avaldatud riigi eelarve osariikide kaupa ja president kommenteerib kärpekava 2010. aastaks.

Hetkel on käimas mahukas mõttetalgute projekt, et välja töötada riigi läbipaistvuse, kaasamise ja koostöö poliitika. Esimese etapi tulemuste kokkuvõte on põnev lugemine.
Avalik konsultatsioon kestab ning kodanike soovituste ja seisukohtade laekumist saab vaadata iga huviline.

Selle põhjal tekib ameeriklaste kaasamise hea tava.

18.11.08

Linnateater vs Kultuurikatel

Kusjuures ma ei julgeks 100% nõustuda hullunud kommentaatoritega, et see Edgari viimane rahvaküsitlus nii kohutav on. Edgar muidugi on, aga kui seda korraldaks keegi teine? Tahame ju, et rahvas ka suuri asju otsustaks, ja mu arust ei saa öelda, et siin võrreldakse võrreldamatut.

Pigem on ülesandepüstitus iseäranis intrigeeriv ja mulle meeldiks see mingile väitlusrühmale või ühele kogukonnale siduvalt otsustada anda, kuigi pigem konsensuslikult, mitte neetud demokraatiaga.

Kultuurilembelistele oleks ju palju lihtsam otsustada anda kas Linnateater või vabadusesammas; kas Kultuurikatel või Ülemiste mitmetasandiline ristmik. Autojuhid valiks midagi muud, looduskaitsjad kolmandat, penskarid neljandat jne. Kui raha ikka nii vähe on, tuleb teha igasuguseid valikuid, kärpida kõike, seada valusaid prioriteete jne.

Mina näiteks ei suuda otsustadagi selles valikus; nii et minu arust on tegemist eelkõige erakordselt põneva eksperimendiga ja hääletustulemusest rohkem huvitab mind arenev diskussioon.

7.11.08

mäsu jätkub

Eile üritas Kalev Meedia reporter pool päeva kaasamise teemal lugu teha, oli kuri, et Ansip keeldus Tartus intervjuust, kuna "pole EMSLi kirjaga veel tutvuda jõudnud" vms. Räägime siis kuu aja eest saadetud kirjast. Lugu lõpuks ei tulnudki, kuna "toimetaja ei näinud teemat". Peaminister ka ei näe.

Samuti oktoobris tegid ühispöördumise ka noorteühendused ja nüüd saatsid ametiühingute härrad samalaadse ühisprotest. Tea, kas kujuneb ka mingi reljeefsem foon lõpuks välja või vajub ikka ära jälle? Või mida ikkagi teha?

Kommenteeri, Hille, anonüümselt :)

19.10.08

Juristid soovivad kaasamist

Näe, ma ei pannud tähelegi, et juristide liidu juht Priidu Pärna mainis oma neljapäevases kolumnis ka kaasamise vajalikkust ning kodanikuharidustki. Mitte, et ma mäletaks, et ta Justiitsministeeriumi kantslerina nüüd suur kaasamise fanaatik olnuks, aga ikkagi tore. Ma oleks sisimas pigem arvanud, et tähtsate juristide meelest on õigusloome just spetsialistide asi. Õnneks eksisin.

"Õigusriigi tagatiseks on õigusnihilismi ehk õiguse eitamise vastu seismine. Meie kooliprogrammis tuleb paremini selgitada, kui tähtis on kinni pidada õigusest kui ühiskondlikust kokkuleppest. Liikluseeskirja eiramine on näide, kuidas kogukonna arusaam reeglitest on omandanud täiesti teise kuju võrreldes kirjutatud õigusega. 

Õigusest kinnipidamist aitaks tugevdada ka see, kui õigusloome kujundamisse kaasataks rohkem kodanikuühiskonda, kuid kahjuks teeb selles osas tegelik elu vähikäiku. Hoolimata lubadustest valimisprogrammides."

15.10.08

Kolm head lugemist

Hannes Rumm illustreeris Linnalehes ja oma ajaveebis toredalt igapäevast kaasamist/informeerimist. Elementaarne, aga no ei tule miskipärast ametnikud mõne asja peale, ega Eestis kodanikudki veel alati, et õu, me saame ju ise oma asju korraldada.

Teise näite tõin ise hea kodaniku ajaveebis, kuidas Riigikogu liikmetega suhtlus mingitel tingimustel käia võiks. Nimetaksin samuti kaasamiseks.

No ja mööda ei saa Noam Chomsky intekast tänases EPLis - naersin täna KATA seminarile kõndides kõva häälega tänaval, kuigi kurb oli ikka ka. Lugege: kodanikest, ühiskonnast, otsuste tegemisest jpm.

21.8.08

Töötava osalusdemokraatia suunas

Osalusdemokraatiat mõistan üldjoontes erinevate huvide kokkupuutel nende üle arutamist ja kokkuleppimist üldistest huvidest lähtuvalt. Ühiskonnas on osalemise osalised Riigikogu, valitsusasutused, erakonnad ning huve esindavad organisatsioonid ja kodanikuühendused. Tasub mõelda, millised on neist kellegi võimalused, valmisolekud ja motivatsioon toimida osalusdemokraatlikult.

Pika sammu on edasi astunud valitsus riigikantselei ja regionaalministri eestvedamisel. Valminud on kaasamise head tavad, rakendunud kaasamiskoordinaatorid ministeeriumites, mõnes ka reeglid headest tavade alusel töötamiseks. Vähem on tegeletud strateegiliste partnerite selge määratlemisega, kuigi osasid neist sellisena käsitletakse, ja partnerluslepingu alusel koostöö käivitamisega, mis sisaldaks kummagi poole osalustegevusi, –kohustusi ja vastutust, teatud võimalused on ministeeriumite kodulehtedel. Laiemaks osalemiskanaliks avalikkusele on riigikantselei loonud osale.ee portaali, mis on samuti sidustatud ministeeriumitega. Tehtu ja selle arengud on tõstnud esile ühe osalemispartneri – valitsusasutused. Seal on kasvamas sellekohane valmisolek.

Kuni ühendused taotlesid ja valitsusasutused väga ei hoolinud osalemisinstrumentide väljatöötamisest, võis uskuda, et rakendamisjärgselt hakatakse neid energiliselt kasutama. Seda paraku ei juhtunud. Ministeeriumid ei saa just sageli konstruktiivseid ettepanekuid. Osalemisveeb töötab pea tühikäigul ka puhtalt ühenduste eelnõude arutamisel (Shveitsi kodanikuühenduste Fond), rääkimata valdkondlikest eelnõudest.

Ühendused algatasid suunavõtu osalusdemokraatiale - EKAK, kuid on nüüd jäänud tagakõmpijaks. Ministeeriumid, mõistnud vajadust, on kiiresti omandanud oskusteabe, neil on korraldustöö kogemused, piisavalt inimesi jmt. Ühendused vaevlevad endiselt ressursipuuduses ning on kapseldunud projektide taotlemisse ja elluviimisse. Neil on küll ideid, kuid sageli jääb vajaka oskustest, inimestest ja motivatsioonist, et need ametnikele arusaadavalt esitada ja argumenteeritult kaitsta. Ehitatav osalemismudel on kodanikuühendused orienteerinud koostööle ministeeriumitega – sealt on tulnud peamised rahad, seal toimuvad arutelud. Seni on eraldatud ressurss aga ikkagi projektikeskne ning ei motiveeri olema osalemispartneriks. Tasuks kaaluda, mis seda motiveeriks.

Ehk võiks ühendustele osalemiskanaliks olla poliitikud Riigikogus ja erakondades? Kindlasti, kuid sealt poolt ei ole näha piisavat avatust ja kanaleid osalemiseks. Avalikke kuulamisi praktiseeritakse haruharva. Võib saata kirja komisjoni, fraktsiooni, erakonda või poliitikule. See ei ole läbipaistev ja pole teada, mis sellele üldse järgneb. Pahatihti ei tule vastustki. Kohtumised valijatega - sellest küll räägitakse, aga keegi ei ole neid näinud. Üha enam tundub, et seadusandlikul võimutasandil ei toimugi poliitilisi diskussioone, seal ei arutata põhiväärtuste ja nende kaitse üle, hääletatakse üksnes valitsuse pakutud eelnõude poolt. Poliitiline osalemispartner eelistab lobeerimist, kus kokkulepitu jääb avalikkuse eest varjule. Kas see peabki nii olema?

Samasugune on naljaga pooleks osalemisvalmidus ka KOV-ides – mitte keegi ei suuna osalemishuvi „omavolikogule”, vaid ikka omavalitsusele, tihti valitsejale endale, kellest kõik sõltubki. KOV asjaajamine on enamasti läbipaistmatu. Kuidas avada KOV-id osalemisvalmiks?

Valitsus on tajunud osalusdemokraatia rolli ning käivitas sel aastal Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK). Andis selleks ressursi. KÜSK püüab ühendusi osalemisvõimes järje peale aidata. Esimesed toetused on eraldatud ja kogemused saadud. Me ei ole kavandanud ennast paigal tammuma. Tahame töötada avatult, avalikult ja saada osalejatelt tagasisidet ja edasiviivaid ideid. Käivitasime kodulehel asjakohase foorumi. Kahjuks ka nii olulisel teemal, kui seda on ühenduste rahastamine, ei ole ühendustel olnud midagi meile arutamiseks pakkuda. Küll aga on mitmeid edasiviivaid ideid laekunud toimunud taotlusvoorude käigus. Juba esmane sihtkapitali kogemus innustab ja tugevdab usku, et ühenduste osalemisvõimekus lähiaastatel paraneb.

Agu Laius