30.11.08

Kuidas mõjub kodanikega suhtlemine halduskoormusele?

Tundub ehk natuke veider lähenemine, aga just sellisel teemal ma äsja Brüsselis esinemas käisin.
Kutse tuli epractice.eu - portaalilt, mis koondab põnevat infot e-valitsemise kohta. Portaalist leiab uudiseid e-riigi praktikate kohta, võimalusi taotleda oma projektideks raha ning hulga inimesi, kes tegelevad samasuguste e-asjadega.

Eesti e-saavutusi on ingliskeelsete case-kirjeldustena avaldatud 9. Nende seas ka osalusveeb.
Seminari korraldajad võtsidki ühendust selle case põhjal. Et oleks vaja näidet, kuidas vähendada kodanike vaeva riigiga suhtlemisel ja vastupidi.

Tavaliselt räägitakse halduskoormuse puhul tõhusast valitsemisest - sellest, kuidas teha vähema reguleerimisega rohkem asju korda. Näiteks riigile on koormav, kui ta peab mingi oma kehtestatud seaduse täitmise kontrollimiseks kulutama palju ametnike aega ja järelikult riigi raha. Ettevõttele on koormav, kui ta peab esitama liiga palju aruandeid, selmet iga ametkond võiks vajaminevad andmed riigi infosüsteemidest lihtsalt välja otsida. Loe näiteks, mida sellest arvab Siim Raie - ta rääkis sel teemal riigiametnike foorumil. Tema meelest tuleks tehnoloogiat kasutada, et kodanike elu kergemaks teha. Samuti soovitas ta kaasata sihtgruppi nendele mõeldud lahenduste väljatöötamisse.

Kodanikule on koormav, kui ta peab oma mure või ettepanekuga pöörduma mitmesse ametkonda. Kui ta ei leia üles seda infot, teenust või seadust, mida tal parasjagu vaja on.
Osalusveebis saab ta oma ettepaneku kirja panna ning see suunatakse edasi õigesse kohta - pädevale ametkonnale vastamiseks.

Selge see, et uute ideedega tegelemine ja kirjadele vastamine küll ametnike halduskoormust ei vähenda. Samuti eelnõude läbiarutamine kodanikega toob pigem tööd juurde. Aga kui see tegemata jätta, siis tekivad uued hädad. Riik muutub õhukeseks ja ametnikud tõhusaks nagu robotid. Ja siis küsime jälle, kas sellist riiki tahtsimegi? Kas eelistame vähem seadusi või pigem selliseid, mis kodanikele korda lähevad?


7 kommentaari:

Tiuks ütles ...

Teen ettepaneku suhelda kodanikega online suhtlusvõrgusikus. Ametniku ülesanne on kasutada tehnoloogiat kodaniku hüvanguks. Kodulehel ei ole selliseid võimalusi nagu suhtlusvõrgu rakendustel. Miks ei võiks kodanik arutada vastavat eelnõud ja teha ettepanekuid suhtlusvõrgustikus? Nii me kaasame erinevaid sihtgruppe just nendele mõeldud lahenduste (seaduste) väljatöötamiseks. Igal kodulehel peaks olema suhtlusvõrgustiku link.

Hille Hinsberg ütles ...

Huvitav mõte, mida tahaks edasi arutada:
- kas igal ametiasutusel (nt ministeeriumil) peaks olema oma nn kogukond näiteks orkutis, facebookis? - s.t. kas võrgustik peaks tekkima asutuse või pigem teema ümber?
- konkreetse eelnõu arutamiseks on lisaks osalusveebile loodud ka mitu ajaveebi, näiteks energeetika teemal, avaliku teenistuse seaduse ja haldusreformi jaoks. Millegipärast ei tekita eelnõud just kuigi palju huvi ja arvamusi. Kas suhtlusvõrgustik tooks parema tulemuse?
- kas ajaveebis või suhtlusvõrgustikus tekkivad ettepanekud peaksid saama ametlikult eelnõu osaks? Või on sel vestlusel pigem mitteametlik toon?

Tiuks ütles ...

Orkut ja Facebook on online suhlusvõrgustikud aga nad on tehtud vabaaja veetmiseks. E-riigis peaks olema oma suhtlusvõrgustiku rakendus. Miks ei võiks ID siduda Gmaili aadressiga. Me logime sellega hetkel võrgustikku lihtsalt lobisemiks, mitte asjaajamiseks.

Kogukond peab olema ühes kohas (ministeeriumid, kohalikud omavalitsused). Inimene valib selles vastava kategooria (grupi), kuhu ta tahab liituda. Kui tal tekib mingi probleem, siis ta tavaliselt hakkab otsima lahendusi. Nüüd ta leiab selle ühest kohast.

Toon näite suhtlusvõrgustikust Ning (otepaanoored.ning.com), mille tegin katsetuseks. Suhtlusvõrgustikus kodanik=liige. Igal liikmel on oma leht. Kui keegi lisab teate, siis teadet saab saata kõikidele või valitud liikmetele. Kui liige tahab kaasa rääkida, siis läheb ta foorumisse. Kui organiseeritakse sündmust (koosolek), siis selle lisamisel tekib uus lehekülg, kus on kommenteerimisvõimalus ja ei pea foorumisse minema. Lisaks selle on RSVP olemas. Selles suhtlusvõrgustikus on ka blogi olemas. Iga liige saab kirjutada. Lehe vasakus veerus "Viimane tegevus" on näha, kes mida lisas või uuendas. Ametnik läheb vastava liikme lehele ja lisab kommentaari.

Igasugused erakonnad tuleks unustada. Milleks? Reklaamikampaania on raha tuulde loopimine. Suhteleme otse ametnikuga kui ta seadust välja mõtleb. Arutame. Miks peaksime looma ühingu (MTÜ), et kuidagi avaliku sektoriga suhelda? Olen MTÜ Jätkusuutlik Otepää liige ja soovime ametnikele selgeks teha, milliseid lollusi nad seadustesse kirjutanud on.

Kokkuvõtteks.
1. Igal ametiasutusel ei tohi olla eraldi kogukond. Kogukond on eesti rahvas, mis koosneb tavakodanikust, ametnikust jne.
2. Eraldi ajaveebe ei leita üles. Kui liige liitub vastava grupiga (ministeeriumiga), siis vastava teema teated jõuavad temani iseenesest. See sõltub inimesest, kas ta ainult jälgib (saab teadmisi) või räägib ka kaasa.
3. Kui me logime suhtlusvõrgustikku oma nime all (e-posti aadress=ID kaart), siis on see ametlik vestlus. Igaüks vastutab oma sõnade eest.

Rääkisin oma 16-aastasele IT-pojale suhtlusvõrgustikust ja konverentsist "Tark mees taskus". Ta ütles, et seda saab teha alles 10 aasta pärast, sest meil ei ole Level3 (http://www.level3.com/). Ettekandes "Sotsiaalne kapital ja internet" oleks pidanud uurima online suhtlusvõrgustikku, mitte foorumit.

Loodan, et andsin mõtlemisainet.

Autor Tiia Võttin

Hille Hinsberg ütles ...

Aitäh!
Need on väärt mõtted kas osalusveebi või mõne muu e-lahenduse edasiarendamiseks.

Kas Te ei tahaks sel teemal arutada mõnes Minu Eesti mõttekojas?
Kui teil on Otepää mõttekaaslastega sama huvi, palun pange end www.minueesti.ee kirja ja andke mullegi teada.

HillarP ütles ...

- Online suhtlusvõrgustikega on ametiasutustes pahasti - inimesed lihtsalt ei oska neid kasutada.
- Teine küsimus on see, et milline oleks nende kasutegur, st potensiaalsete kasutajate motivatsioon neid vahendeid õppida.
- Kolmas probleem on online suhtluskekskondade turvalisus.

Küll aga võiks riigiasutused kasutada Skypet. Näiteks on Statistikaamet juba oma klienditoe Skypes vastama pannud.

Lisan veel, et on olemas professionaalide suhtlusvõrgustiku keskkond - LinkedIn. Seal on paljudel ametialadel omad grupid. Tõsi eestikeelseid ja -meelseid on seal vähe.

Internetiühenduse kiirus on muidugi tähtis, kuid hea tahtmise korral on võimalik asju teha ka väga viletsa internetiühendusega. Muide, 10 aastat tagasi oli üle 1MBs internetiühendus ülim luksus, kuid sellegi poolest sai suheldud ja asjad aetud :)

Tiuks ütles ...

1. Online suhtlusvõrgustikus oskab suhelda iga noor. Sellest järeldus, kas koolitada või vahetada ametnikke.
2. Tavainimesel on sellel teel kõige lihtsam saada ühendus ametiasutusega. Ei ole vaja tarkvara (näiteks Skype'i). Chat'ida saab ka kõrvaklappide ja mikrofoniga. Noored saavad sellega väga hästi hakkama. See on nende igapäevane suhtlusvahend juba nüüd.
3. Turvalisus on IT-meeste lahendada. Näiteks meil on ju igaühel @eesti.ee e-posti aadress aga seda me suuname ümber tavalisele e-postile.

Ma mõtlen suurt rahvusvahelist projekti, kus saaks toimuda e-demokraatia. IT-spetsialistid peavad mõtlema välja turvalise süsteemi, mida saad kasutada üle maailma. Ühes arutelus kirjutasin, et võrku võiks hakata kuduma kodust. Kõigepealt tunneb süsteem ära lapsevanemad ja lapsed, edasi kooli, vallavalitsuse jne. Tekivad minivõrgustikud ühes ühtses süsteemis.

Riik peaks mõtlema veel haldus- ja raamatupidamisprogrammile, et iga vallavalitsus omaette ei nokitseks. Hetkel vist renditakse Amporat aga e-teenuseid pakutakse pdf failidena. Ma olen ise pidanud doc faile tegema, et vallavalitsusele digitaalset dokumenti saata. Seadus on aga süsteemi ei ole.

Inimesed virisevad omaette, sest nad ei leia õiget kanalit oma sõnade välja ütlemiseks.

Valimiskampaaniat tuleks teha netis ja keskkonna risustamine plakatitega lõpetada. "E-demokraatias tekivad eeldused väitlusteks ja nn teerulli-praktika otsustamisel väheneb. Riigikokku satub rohkem haritud ja ühiskonna asjades kogenud inimesi." ütles ka Villu Hansen Maalehes.

Hille Hinsberg ütles ...

Omalt poolt püüan seda teemat üles võtta ametnike seltskonnas - kui jutuks tulevad riigiasutuste veebilehed, suhtluskanalid ja e-kommunikatsioon.