7.10.09

Vali Euroopa parim e-valitsemise lahendus

Kuni 11. novembrini saab portaalis epractice.eu teha valiku 52 Euroopa parima e-lahenduste seas. Eestist on kaks kandidaati - äriregistri kasutamine teiste riikide IDga ja e-kinnistusraamat - mõlemad RIKi teenused.
Lisaks märgiti samal konkursil "Hea praktika" nimetusega ära nii dokumendivahetuskeskus kui osalusveeb osale.ee. "Made in Estonia" on seega hästi pildil. Novembri lõpus Malmös toimuval parimate praktikate konverentsil on samuti Eesti delegatsioon kenasti kohal.
European eGovernment Awards on soliidne ettevõtmine - seda korraldavad parimaid e-teenuseid tutvustav portaal epractice.eu, Euroopa Komisjon ja hulk asjatundjaid.

Loe lisa:

Finalistide nimekiri

Hääletusreeglid

29.9.09

Otse või osalus?

Sõnad "otsedemokraatia" ja "osalusdemokraatia" tunduvad võõrad ja seetõttu nad omavahel sassi kipuvadki minema. Kui puust ja punaseks teha, siis otsedemokraatia tähendab seda, et kodanikel on õigus ise otsuseid teha (rahvahääletuse käigus). Osalus aga tähendab arvamuse avaldamist, kaasa rääkimist ühiskonnas oluliste asjade suhtes, oma kodanikuõiguste kasutamist ka siis, kui valimisi ei toimu.

Mõned inimesed aga ei taha kummastki midagi kuulda ja rõhutavad, et riigis kehtib ikkagi esindusdemokraatia - valisime endile esindajad ja nemad las nüüd teevadki otsuseid. Kiita ja kritiseerida võib, aga sel pole otsustele erilist mõju.

Osale.ee on, nagu nimigi ütleb, osaluse vahend - "Räägi kaasa riigiasjades" on nii hüüdlause kui selle veebi peamine eesmärk. Erinevad huvid kuuldavaks, otsuste avalik arutelu enne nende vastuvõtmist.

Osale.ee kaudu aga tegi Gerd Tarand ettepaneku võtta otsedemokraatia kasutusele Riigikogu igapäevases töös.

Riigikogu avaldas ka vastuse.

Rahvahääletuse küsimus on praegu Riigikogus põhjalikumalt arutlusel, sest roheliste erakond esitas eelnõu. Põnev on jälgida diskussiooni ja vaadata, kas tuleb jutuks ka osalemine. Parlamendi puhul seisneks see senisest põhjalikemates aruteludes huvigruppidega - seda eriti juhul, kui kaasamine on poolikuks jäänud, sel ajal kui otsust ministeeriumis ette valmistati.

4.8.09

Järg Obama loole

Osalesin Washingtonis valitsuse ja kodanikuühenduste dialoogis, kus arutati avatud valitsuse reforme ja mis edasi saab? Kuidas uuendada demokraatiat, kaasata rohkem ja sisukamalt, arendada kodanikuharidust, muuta poliitikute arusaamu kodaniku hääle väärtusest?

Kirjutasin muljeid Hea kodaniku blogis.

1.7.09

Obama ruulib e-demokraatiaga

Kõik teavad, et Obama oli valimiskampaanias osav kodanike kaasaja ning sotsiaalmeedia kasutaja. Nüüd on valitsustiim algatanud rida suurejoonelisi muutusi e-riigi ja e-osaluse vallas. Ikka eesmärgiga saada USAs parem valitsemiskultuur ning korraldada moodsaid e-vahendeid kasutades ümber riigi ja kodanike vaheline suhtlus.

Esimesel tööpäeval andis president välja Avatud Valitsuse Direktiivi ehk teisisõnu kehtestas uue valitsemiskultuuri põhimõtted kõikidele riigiasutustele. Samas reorganiseeriti valitsuse kommunikatsioonibüroo ümber kodanike kaasamise-keskseks. Nüüd hoiab Office of Public Engagement ühendust nii suurte sotsiaalpartneritega kui püüab uut meediat kasutades kõnetada nn tavalist kodanikku.

Siis tehti riigi registrid ja andmebaasid digitaalseks ning neile juurdepääs lihtsamaks. Sellest avalikust registrist leiab ka kõik riigile läkitatud lobistide ettepanekud.

Seaduste ja eelnõude infosüsteem võimaldab nii kehtivaid kui kavandatavaid õigusakte kõigil kommenteerida. Samas on kokku toodud riigiasutuste tööplaanid.

USAspending.gov näitab, kuhu riigi raha kulub ja järjestab ka suurimad lepingusaajad (nt Lockheed, Boeing).

Netis on avaldatud riigi eelarve osariikide kaupa ja president kommenteerib kärpekava 2010. aastaks.

Hetkel on käimas mahukas mõttetalgute projekt, et välja töötada riigi läbipaistvuse, kaasamise ja koostöö poliitika. Esimese etapi tulemuste kokkuvõte on põnev lugemine.
Avalik konsultatsioon kestab ning kodanike soovituste ja seisukohtade laekumist saab vaadata iga huviline.

Selle põhjal tekib ameeriklaste kaasamise hea tava.

24.4.09

E-demokraatia kingib tuntuse ja paremad juhid

....kirjutab Villu Hansen Maalehes.

Ning siinsamaski blogis teeb kasutaja Tiuks ettepaneku, et E-riigis peaks olema oma suhtlusvõrgustiku rakendus ja igal riigiasutuse kodulehel peaks olema suhtlusvõrgustiku link.

Tiuks ehk Tiia arvab, et sellest ei piisa, kui edumeelsete ministeeriumite kodulehel - näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on temaatilised ajaveebid ning olemas on osale.ee.

Igaüks peaks saama end huvitaval teemal riigiga suhelda, ilma et peaks otsima erinevate kodulehtede, rubriikide ja asutuste vahel.

Ootan huviga kommentaare ja ettepanekuid! Senised arvamused samal teemal on selles postituses

22.3.09

Mõttetalgutele!

Laupäeval toimus Minu Eesti mõttetalgute peaproov. Käisin seal minagi ja üsna mitu mõtet tuli pähe.
Esiteks, avatud ruumi meetod on tegija. Lihtsad ja selged reeglid tekitavad olukorra, kus mõtelda on mõnus ning inimesed väljendavad end vabalt. Algul tundus, et kära on rohkem kui villa. Siis aga, kui grupid end lahti rääkisid, hakkas ka lahendusi tulema. Lõpuks olid seinad suuri paberi täis, millel täitsa teostatavad ideed.

Teiseks tõi proov kindla usu, et 1. mail läheb mõtlemine massidesse. Proovis oli kohal väga erinevat rahvast - akadeemikuid ja telejuhte, psühholooge ja taaskasutuse fänne, gümnaasiumieelikuid ja nende vanaisasid. Kõigil tundus olevat põnev ja enamikul oli mõtteid, mida arutada.

Kolmandaks oli hea näha, kuidas osalemine inimesed rõõmsaks teeb. Kes tahab rohkem rääkida, kes kuulata, aga jagamine on põhiline. Nii need kogukonnad kasvavad. Nii need teeme-ärad tekivad.

23.2.09

Valida tahad? Paberit määrida ei soovi?

Tellisin e-valijakaardi (või valija e-kaardi või kuidas tahate) ja sain ühtlasi ka oma eesti.ee aadressi ümber suunatud.

Tegu EI OLE sellega, et nüüd saan hääletada ainult digitaalselt. Seda ma teen niikunii, sest valimiskasti juurde ma tõepoolest ei pea vajalikuks kohale minna. Ning ID-kaarti võiks ju kasutada ka muuks kui jää kraapimiseks (mõeldes ühele reklaamikampaaniale).

Tegu ON loodus- ja muidu säästliku valikuga. Milleks trükkida massiliselt lendlehekesi ja toimetada neid postkastidesse, kust need otse prügikasti lähevad nagu linnaosa-reformi hääletuse üleskutsegi?

17.2.09

Kas teate neid portaale

Nii küsis Saar Poll rohkem kui tuhandelt inimeselt ja näedsa, 14% ütles, et osale.ee tuleb tuttav ette küll. Täname kõiki fänne!
Kusjuures teid on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Siis tundis osalusveebi aadressi ära 6% küsitletutest.

Tegu on värske uuringuga, mis mõõtis Eesti inimeste internetikasutust ja küsis ka, kui rahul ollakse riigi e-teenustega. Ikka teatakse avalikke teenuseid suht vähe või siis lihtsalt ei osata neid ära tunda. Ühtegi avaliku sektori e-teenust ei osanud nimetada 45% kodanikest. Kuid näiteks eesti.ee tuntus on väga hea - see aadress oli tuttav tervelt 47%le.

Osalusveeb aga sai seekordsel infoühiskonna konverentsil veel ühe pai. Oleme koos TiDplussiga nimetatud Eesti esindajaks rahvusvahelisel konkursil e-kaasamise kategoorias. TiD+ on Eesti esimese demokraatiaportaali Täna Otsustan Mina uuendatud versioon, mida on võimalik kasutusele võtta kõikjal maailmas. Ekspordiartikkel ühe sõnaga. Osale.ee on aga ehe ja elus näide, mida selline demokraatiaportaal endast kujutab.

16.1.09

Buum IKT sektoris

Ehitus- ja kinnisvarabuum on täiega otsas, aga see-eest hakkab vedama infotehnoloogia spetsidel. Viimane aeg on maakleritel ja muudel asjameestel detailplaneeringu lugemise asemel omandada programmeerimisoskus.


Üks miljard krooni saab lähiaastatel kasutada e-riigi arenguks, ütles majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske eesti.ee teavituskampaania pressikonverentsil.

Mul on hea meel, et IT-firmade käsi hästi käib, aga üllatusin nende reaktsiooni peale (näiteks 14. jaanuari Äripäevas): tarvis on investeerida süsteemidesse-lahendustesse ja siis need eksportida.

Paremaid tarkvara-lahendusi on muidugi vaja, aga neid on juba üsna palju tehtud. Kui räägime sestsamast e-riigist, siis on meil põhiasjad olemas, maksude deklareerimine ja dokumentide vahetamine ja teenused ja registrid. Infosüsteeme on jalaga segada, mis erinevaks otstarbeks ja erinevatele kasutajatele mõeldud – vaata järgi eesti.ee-st.

Mis on puudu, et see, et neid teataks ja kasutataks! Praegu oskavad vaid vähesed nimetada avalikke e-teenuseid, mida nad kasutavad. Emori 2007. aasta uuring ütles, et 57% ehk ligikaudu 600 000 Eesti elanikku ei tunne mitte ühtegi avaliku sektori e-teenust. Enamikke süsteeme ja lahendusi, mida vaprad IT-mehed on e-riigi jaoks välja mõelnud, ei oska tavaline kodanik enda elus ettegi kujutada.

Igal juhul soovitan pilk peale heita infoühiskonna arendamise suundadele sel ja järgmisel aastal. Prioriteedid ja plaanitud rahasummad on must-valgel näha RISO pealiku Margus Püüa ettekandes.

Muuhulgas panustatakse inimeste teadmiste, oskuste ja osalusvõimaluste suurendamisele ning avalike teenuste, sealhulgas infoteenuste arendamisele. Seega liigume osale.ee arendamisel õiges suunas, sest osalusveeb ongi just nimelt riigiasjus info hankimiseks ja osalemiseks.

Tänuväärset tööd teevad Vaata Maailma projektid. Neis ei mõelda välja uut tehnolahendust, vaid õpetatakse ligi 100 000 inimest arvutit ja veebi kasutama. Minnakse kasvõi liikuva koolitusbussiga kohapeale, kui tarvis.

Tehnoloogilise ehitusbuumi asemel loodan, et hüppeline kasv tekib hoopis head lahenduste kasutajate arvus.