Igaühe hinges on revolutsioon

Viimase poole aasta jooksul on toimunud kolm asja, mis mulle kinnitasid, et Eesti inimestel on osalemise soov olemas.

Esimene oli ühine prügikoristus Teeme ära. Kodanikud käärisid käised üles ja tegid platsi puhtaks. Riik oli toeks – keskkonnaministeerium ja kes kõik veel andsid raha ning sajad riigiametnikud olid samuti metsast prahti välja sikutamas. Kõik ajasid ühist asja, sest tegutseda oli vaja: prügimajanduse regulatsioonid polnud õiget tulemust andnud.

Teine oli harras hetk Viljandi folgil. Kaevumäel laulis Svjata Vatra ja temaga koos tuhanded inimesed: „Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida….“ Tabasin midagi tuttavat – jah, samasugust siirast ühistunnet kogesin millalgi laulva revolutsiooni päevil. Oh kui hea, et see on igal ajal olemas!

Pärast öölaulupidu pole selles üldse vaja kahelda. Seda kolmandaks.

Agu kirjutab, et osalemine tekib siis, kui erinevad huvid kokku puutuvad. Ning et kokku lepitakse ühise huvi nimel. Ühiseid huve meil peaks ju jaguma – nagu näha ka toodud näidetest. No siis polegi ju muud vaja, kui kõigepealt oma huve ja arvamust väljendada! Kui hakatakse midagi tegema, tundub algul ikka, et üks räägib aiast ja teine aiaaugust. Tasapisi selgub, et polegi nii hull – lõpuks tahavad mõlemad ühte ja sama asja. Veelgi parem, kui koos tegutsema asutakse. Nii ta tekibki - see osalemine.

P.S. Loe ka Maalehest, kuidas Andrus Norak kutsub kodanikke üles selga sirgu lööma, et "märksa julgemalt riigi- ja ka kohaliku võimu absurdseid ja mittemõistlikke otsuseid vaidlustada." Juhan Kivirähk nägi öölaulupeol rahva ühtekuuluvust, kuid muretseb, et ühiskonna tegemistesse ei ole kaasatud kõik grupid. Marju Lauristin esitab Postimehes küsimuse, kuidas koostegemise ja isealgatamise energiat rohkem rakendada? Enn Soosaar soovitab poliitikutele märgata rohkem kodanikuühiskonda.

Töötava osalusdemokraatia suunas

Osalusdemokraatiat mõistan üldjoontes erinevate huvide kokkupuutel nende üle arutamist ja kokkuleppimist üldistest huvidest lähtuvalt. Ühiskonnas on osalemise osalised Riigikogu, valitsusasutused, erakonnad ning huve esindavad organisatsioonid ja kodanikuühendused. Tasub mõelda, millised on neist kellegi võimalused, valmisolekud ja motivatsioon toimida osalusdemokraatlikult.

Pika sammu on edasi astunud valitsus riigikantselei ja regionaalministri eestvedamisel. Valminud on kaasamise head tavad, rakendunud kaasamiskoordinaatorid ministeeriumites, mõnes ka reeglid headest tavade alusel töötamiseks. Vähem on tegeletud strateegiliste partnerite selge määratlemisega, kuigi osasid neist sellisena käsitletakse, ja partnerluslepingu alusel koostöö käivitamisega, mis sisaldaks kummagi poole osalustegevusi, –kohustusi ja vastutust, teatud võimalused on ministeeriumite kodulehtedel. Laiemaks osalemiskanaliks avalikkusele on riigikantselei loonud osale.ee portaali, mis on samuti sidustatud ministeeriumitega. Tehtu ja selle arengud on tõstnud esile ühe osalemispartneri – valitsusasutused. Seal on kasvamas sellekohane valmisolek.

Kuni ühendused taotlesid ja valitsusasutused väga ei hoolinud osalemisinstrumentide väljatöötamisest, võis uskuda, et rakendamisjärgselt hakatakse neid energiliselt kasutama. Seda paraku ei juhtunud. Ministeeriumid ei saa just sageli konstruktiivseid ettepanekuid. Osalemisveeb töötab pea tühikäigul ka puhtalt ühenduste eelnõude arutamisel (Shveitsi kodanikuühenduste Fond), rääkimata valdkondlikest eelnõudest.

Ühendused algatasid suunavõtu osalusdemokraatiale - EKAK, kuid on nüüd jäänud tagakõmpijaks. Ministeeriumid, mõistnud vajadust, on kiiresti omandanud oskusteabe, neil on korraldustöö kogemused, piisavalt inimesi jmt. Ühendused vaevlevad endiselt ressursipuuduses ning on kapseldunud projektide taotlemisse ja elluviimisse. Neil on küll ideid, kuid sageli jääb vajaka oskustest, inimestest ja motivatsioonist, et need ametnikele arusaadavalt esitada ja argumenteeritult kaitsta. Ehitatav osalemismudel on kodanikuühendused orienteerinud koostööle ministeeriumitega – sealt on tulnud peamised rahad, seal toimuvad arutelud. Seni on eraldatud ressurss aga ikkagi projektikeskne ning ei motiveeri olema osalemispartneriks. Tasuks kaaluda, mis seda motiveeriks.

Ehk võiks ühendustele osalemiskanaliks olla poliitikud Riigikogus ja erakondades? Kindlasti, kuid sealt poolt ei ole näha piisavat avatust ja kanaleid osalemiseks. Avalikke kuulamisi praktiseeritakse haruharva. Võib saata kirja komisjoni, fraktsiooni, erakonda või poliitikule. See ei ole läbipaistev ja pole teada, mis sellele üldse järgneb. Pahatihti ei tule vastustki. Kohtumised valijatega - sellest küll räägitakse, aga keegi ei ole neid näinud. Üha enam tundub, et seadusandlikul võimutasandil ei toimugi poliitilisi diskussioone, seal ei arutata põhiväärtuste ja nende kaitse üle, hääletatakse üksnes valitsuse pakutud eelnõude poolt. Poliitiline osalemispartner eelistab lobeerimist, kus kokkulepitu jääb avalikkuse eest varjule. Kas see peabki nii olema?

Samasugune on naljaga pooleks osalemisvalmidus ka KOV-ides – mitte keegi ei suuna osalemishuvi „omavolikogule”, vaid ikka omavalitsusele, tihti valitsejale endale, kellest kõik sõltubki. KOV asjaajamine on enamasti läbipaistmatu. Kuidas avada KOV-id osalemisvalmiks?

Valitsus on tajunud osalusdemokraatia rolli ning käivitas sel aastal Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK). Andis selleks ressursi. KÜSK püüab ühendusi osalemisvõimes järje peale aidata. Esimesed toetused on eraldatud ja kogemused saadud. Me ei ole kavandanud ennast paigal tammuma. Tahame töötada avatult, avalikult ja saada osalejatelt tagasisidet ja edasiviivaid ideid. Käivitasime kodulehel asjakohase foorumi. Kahjuks ka nii olulisel teemal, kui seda on ühenduste rahastamine, ei ole ühendustel olnud midagi meile arutamiseks pakkuda. Küll aga on mitmeid edasiviivaid ideid laekunud toimunud taotlusvoorude käigus. Juba esmane sihtkapitali kogemus innustab ja tugevdab usku, et ühenduste osalemisvõimekus lähiaastatel paraneb.

Agu Laius

Algab kodanikualgatuse toetamise arengukava muutmine

Pealkiri on igav, aga iseenesest peaks see teema olema igavesti sisukas ja enam-vähem kõiki puudutama. Räägin, mis praegu toimub.

Eestis on teadupoolest juba 2002. aastal parlament ja vabaühendused paika pannud, millist ühiskonda me ehitame ja kuidas seda koos teeme. Lepse reega järgnev just läinud pole, aga 2007-2010 aastast rakendatakse koostöö aluseks olevat „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni“ (EKAK) teise pika nimega dokumendi põhjal: „Kodanikualgatuse toetamise arengukava“ (KATA). August lõpus algab nüüd taas KATA kõpitsemine järgmiseks perioodiks, Siseministeeriumi juhtimisel ja ametlikus kaasatavate listis on ligi 30 isikut/asutust, ja teemade seas muidugi kaasaminegi.

Eks näeb, kas plaanitud neljast seminarist tolku ka on, kuna mingid summad tuleval aastal nagunii riigieelarves ei suurene ja arenguhüppeid mina isiklikult ei oota. Siiski püüab EMSL kaasata KATA muutmisse võimalikult palju ühenduste arvamusi ja ise jagame meile kättesaadavat infot oma veebis. Selle blogi ühenduste-poolsed lugejad – kel rohkem huvi kiirema info vastu, andke endist teada alari@ngo.ee.

Taustaks, et üldiselt pole me EMSLis kunagi KATAst ka väga kõrgelt arvanud, kuna see on olnud mingi riigiasutuste omavahel plaanitav ja elluviidav, väga suuresti niigi olemas olevate plaanide kokkuvõte, kuhu uute teemadega on väga raske nii SiMil kui ühendustel sisse murda, nii et KATA ise ei kavandagi enamasti mingit arengut ja sellega tegelemisele kulub lihtsalt koledalt aega.

Aga paremat meil siiani pole, nii et ka ideed kodanikuühiskonna tugevdamise strateegiliste baastekstide parandamiseks (või üldse ära kaotamiseks, kui sest tolku oleks...) on samuti igati oodatud! Taustaks veel teadmatuile: iga kahe aasta tagant toimub Riigikogus ka arutelu kodanikuühiskonna hetkeseisust, viimaseid ja varasematki saab lugeda samuti EMSLi kodukalt.

Ettevõtjate ühendused suurendavad osalust poliitikate kujundamisel

Augustis käivitus mahukas programm, mis tugevdab ettevõtjate ühendusi.

Programmis keskendutakse sellele, kuidas saaksid ettevõtjate liidud tõhusamalt liikmeid kaasata ja neile teenuseid pakkuda. Eesmärgiks on saada tugevamaks partneriks läbirääkimistel riigiga ja õigusaktide mõjude hindamisel. Nii paraneb õigusloome kvaliteet ja kujuneb soodsam ettevõtluskeskkond.

Programmi veab Tööandjate Keskliit, osalevad 30 organisatsiooni, sealhulgas Kaubandus-Tööstuskoda, EVEA jt. Raha saadi Euroopa Sotsiaalfondist.


Kadri Seeder, Eesti Tööandjate Keskliit

Noorte liikluskasvatuseks oodatakse koolide ja omavalitsuste initsiatiivi

Kolmapäeval, 13. augustil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kogunenud Liikluskomisjon keskendus liiklusohutusele ja leidis, et oluline on senisest suurem koolide ja koolieelsete lasteasutuste osalemine liikluskasvatuses.

Maanteeameti ettekandest selgus, et tänavu esimese kuuga on vähenenud nii kannatanutega liiklusõnnetuste arv kui ka õnnetustes viga saanud ja hukkunute arv - põhjuseks turvavööde kohusetundlikum kasutamine. Samas on uue probleemina kerkinud jalgratturite, mopeedi- ja mootorrattajuhtidega toimuvad õnnetused ja seda eriti noorte seas.

Liikluskomisjon leidis, et kohalikud omavalitsused võiksid koole rohkem motiveerida tegelema noorte liikluskasvatusega, näiteks jalgratta- ja mopeedisõidu kursuste korraldamine jm klubiline tegevus aitaks tõsta noorte liikluskultuuri. Samuti tuleks koolides liiklustundidesse regulaarselt kaasata politseinikke.

Gea Otsa,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik

Eesti e-osaluse kogemusest loodi rahvusvaheline toode

Euroopa Liidu toel on valmis saanud Eesti esimese osalusdemokraatia portaali Täna Otsustan Mina ehk TOMi uus versioon. Eesmärk on viia Eesti kogemus rahvusvahelisele areenile.

Kodupublikule esitleti seda uudistoodet juunis e-demokraatia konverentsil. Rahvusvahelisele ringile toimus webinar.

Huvilised välismaal saavad tutvuda tarkvaraga ja selle saamislooga netis ja testida. Kuna tegu on avatud lähtekoodiga, siis võib tarkvara kohandada tasuta kasutuseks ükskõik kus riigis või kohalikus omavalitsuses. Huvilistel võtta ühendust kas riigikantselei või e-Riigi Akadeemiaga.

Eesti on e-valitsemises kõrgel kohal

2008. aasta e-valitsemise raport näitab Eestit heas valguses. Valmisolek e-valitsemise rakendamiseks on meil väga hea - 182 uuritud riigi hulgas oleme 13. kohal. Uuringus väidetakse siiski, et vähesed riigid on suutnud liikuda e-lahenduste pakkumiselt edasi ning saavutada IKT infrastruktuuri, valdkonna poliitika, teenusepakkujate suutlikkuse ja kasutajate teadlikkuse koosmõju.

Üllatuslikult oleme eriti kõrgel, koguni kaheksandal kohal e-osaluse indeksiga. Osalus tähendab siinkohal riigi partnerlust valitsusväliste osapooltega –need on näiteks kodanikuühendused, esindusorganisatsioonid, huvigrupid – oluliste otsuste kujundamise juures. E-osalemisel kasutavad kodanikud internetti peamise kanalina, et pidada riigiga dialoogi ja avaldada oma arvamust. Kõik seisukohad on veebilehel avalikult näha. Kommentaaride kaudu on võimalik mõttekaaslastele toetust avaldada või siis vastu vaielda. Erinevalt online meediast saab kodanik osalusveebi kaudu ametnikult ka vastuse.

Eesti keskne osalusveeb muudab riigi otsused avatumaks. Siin kutsuvad ametnikud huvilisi avaldama arvamust eelnõude kohta. Kodanik saab omalt poolt teha valitsusele ettepanekuid, kuidas Eesti elu paremaks muuta.

Osalusveebi ideed võistlevad preemia pärast

Sel nädalal on osalusveebis võimalik kaasa rääkida mitmel teemal.

Ideekonkursil „Lihtne elu“ on siseministeerium välja pannud kopsaka preemia parimale ideele, kuidas avalikke teenuseid arendada. Osaleda saab kuni 15. augustini

Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava arutelu kestab kuni 17. augustini. Eesti majanduse edendamiseks on välja pakutud üle150 konkreetse algatuse. Uued ideed ja lahendused on teretulnud!

Kuidas kodanikud e-riigis paremini asju ajada saaksid? Seda saab teada hartast Igaühe õigused e-riigis

Siseministeerium uuendab planeerimisseadust. Muuhulgas oodatakse ettepanekuid, kuidas tagada paremat kaasatust?

Oodatud on arvamused selle kohta, kuidas täiendada keskkonnatasude seadust.
Sotsiaalministeerium kavandab muudatusi koolitervishoius.

Kodanikud on osalusveebis esitanud mitu põnevat ideed. Näiteks soovitab Jaanus Nurmoja teha kõrge palga maksjale soodustusi. Rauno Luiv pakub idee, kuidas muuta raamatupidamine paberivabaks. Siim Kaevats tahab pargipinkide külge panna pistikud ja teha poodidesse iseteeninduskassad. Loe lähemalt