Pealkiri on igav, aga iseenesest peaks see teema olema igavesti sisukas ja enam-vähem kõiki puudutama. Räägin, mis praegu toimub.
Eestis on teadupoolest juba 2002. aastal parlament ja vabaühendused paika pannud, millist ühiskonda me ehitame ja kuidas seda koos teeme. Lepse reega järgnev just läinud pole, aga 2007-2010 aastast rakendatakse koostöö aluseks olevat „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni“ (EKAK) teise pika nimega dokumendi põhjal: „Kodanikualgatuse toetamise arengukava“ (KATA). August lõpus algab nüüd taas KATA kõpitsemine järgmiseks perioodiks, Siseministeeriumi juhtimisel ja ametlikus kaasatavate listis on ligi 30 isikut/asutust, ja teemade seas muidugi kaasaminegi.
Eks näeb, kas plaanitud neljast seminarist tolku ka on, kuna mingid summad tuleval aastal nagunii riigieelarves ei suurene ja arenguhüppeid mina isiklikult ei oota. Siiski püüab EMSL kaasata KATA muutmisse võimalikult palju ühenduste arvamusi ja ise jagame meile kättesaadavat infot oma veebis. Selle blogi ühenduste-poolsed lugejad – kel rohkem huvi kiirema info vastu, andke endist teada alari@ngo.ee.
Taustaks, et üldiselt pole me EMSLis kunagi KATAst ka väga kõrgelt arvanud, kuna see on olnud mingi riigiasutuste omavahel plaanitav ja elluviidav, väga suuresti niigi olemas olevate plaanide kokkuvõte, kuhu uute teemadega on väga raske nii SiMil kui ühendustel sisse murda, nii et KATA ise ei kavandagi enamasti mingit arengut ja sellega tegelemisele kulub lihtsalt koledalt aega.
Aga paremat meil siiani pole, nii et ka ideed kodanikuühiskonna tugevdamise strateegiliste baastekstide parandamiseks (või üldse ära kaotamiseks, kui sest tolku oleks...) on samuti igati oodatud! Taustaks veel teadmatuile: iga kahe aasta tagant toimub Riigikogus ka arutelu kodanikuühiskonna hetkeseisust, viimaseid ja varasematki saab lugeda samuti EMSLi kodukalt.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Tulen seminaridele ja loodan, et mingit tolku ikka tuleb! Tulemuseks tahaks saada kokku lepitud, konkreetset dokumenti, mille alusel saab oma tööd plaanida ja selgelt näha, mis teised teevad.
Meil on EKAK, KATA, EKAKi tegevuskava, mis küll sai 2006.a. otsa, vabatahtliku tegevuse arengukava ja ehk veel midagi. Raske endalgi orienteeruda.
Kas ei oleks mõistlikum EKAK-i kui riikliku strateegia elluviimiseks koostada üks ja ainus arengukava, mis kõiki seniseid sisaldaks?
Samuti, KATA on tõesti, nagu Alar kirjutab, riigiasutuste KATA, kuid kas ka selle kava koostamine ei vajaks hoopis rohkem ühistööd EKAK-i eesmärkide nimel, kus oleks teatud vajalikud tegevused delegeeritud ka seda parimalt teha suutvatele ühendustele? Muidugi, see delegeerimine peab sisaldama ka vastava ressursi delegeerimist.
Kui tekib EKAK-i elluviimise arengukava, siis see annab vajaliku asise rolli kodanikuühiskonna toetusrühmale Riigikogus kui ka eneseotsinguil olevale EKAK-i.
Ma ei oska hetkel aga hinnata kas KATA teatud (kosmeetiline?) uuendamine väärib küünlaid.
Agu Laius
Esimesel seminaril selgus, et arendame terviklikku ja konkreetset dokumenti - täpselt nagu tahtsingi! s.t. Eesti kodanikuühiskonna arengukava ja selle rakendusplaani 2009 - 2011.
See ei tähenda, nagu tuleks eelmised lapsed (EKAK ja KATA) nüüd koos pesuveega välja visata.
Eesmärk on olla konkreetsem kui EKAK ning tuua välja ka see, kuidas arengukava meetmed ja tegevused on seotud ressurssidega (nii et vastaks riigi eelarvestrateegiale).
Teise olulise asjana kirjeldame rakendamise poolt ehk tööjaotust ja vastutust. See teema tõmbas arutlejaid kõige rohkem.
Mis veel hästi - senisest enam üritame KOV tasandi tegevusi haarata.
Praegu jäid muidugi paljud teemad õhku, aga ülejäänud seminaripäevadega on ka nendest ehk võimalik läbi närida. Näiteks tuleb selgeks teha, mis on need tegevused kodanikuühiskonna arendamisel, mida seni kirjas pole. Ja sealt edasi saab selgeks vaielda, kas neid on mõtet sinna sisse kirjutada või mitte? Näiteks annetamine - ega ikka ühegi strateegiaga inimesi heldemaks ei tee. Küll aga saab muuta regulatsioone, mis annetamist ja heategevust peaksid soodustama.
Postita kommentaar