Kuidas mõjub kodanikega suhtlemine halduskoormusele?

Tundub ehk natuke veider lähenemine, aga just sellisel teemal ma äsja Brüsselis esinemas käisin.
Kutse tuli epractice.eu - portaalilt, mis koondab põnevat infot e-valitsemise kohta. Portaalist leiab uudiseid e-riigi praktikate kohta, võimalusi taotleda oma projektideks raha ning hulga inimesi, kes tegelevad samasuguste e-asjadega.

Eesti e-saavutusi on ingliskeelsete case-kirjeldustena avaldatud 9. Nende seas ka osalusveeb.
Seminari korraldajad võtsidki ühendust selle case põhjal. Et oleks vaja näidet, kuidas vähendada kodanike vaeva riigiga suhtlemisel ja vastupidi.

Tavaliselt räägitakse halduskoormuse puhul tõhusast valitsemisest - sellest, kuidas teha vähema reguleerimisega rohkem asju korda. Näiteks riigile on koormav, kui ta peab mingi oma kehtestatud seaduse täitmise kontrollimiseks kulutama palju ametnike aega ja järelikult riigi raha. Ettevõttele on koormav, kui ta peab esitama liiga palju aruandeid, selmet iga ametkond võiks vajaminevad andmed riigi infosüsteemidest lihtsalt välja otsida. Loe näiteks, mida sellest arvab Siim Raie - ta rääkis sel teemal riigiametnike foorumil. Tema meelest tuleks tehnoloogiat kasutada, et kodanike elu kergemaks teha. Samuti soovitas ta kaasata sihtgruppi nendele mõeldud lahenduste väljatöötamisse.

Kodanikule on koormav, kui ta peab oma mure või ettepanekuga pöörduma mitmesse ametkonda. Kui ta ei leia üles seda infot, teenust või seadust, mida tal parasjagu vaja on.
Osalusveebis saab ta oma ettepaneku kirja panna ning see suunatakse edasi õigesse kohta - pädevale ametkonnale vastamiseks.

Selge see, et uute ideedega tegelemine ja kirjadele vastamine küll ametnike halduskoormust ei vähenda. Samuti eelnõude läbiarutamine kodanikega toob pigem tööd juurde. Aga kui see tegemata jätta, siis tekivad uued hädad. Riik muutub õhukeseks ja ametnikud tõhusaks nagu robotid. Ja siis küsime jälle, kas sellist riiki tahtsimegi? Kas eelistame vähem seadusi või pigem selliseid, mis kodanikele korda lähevad?

Eesti on e-valitsemises kõrgel kohal

2008. aasta e-valitsemise raport näitab Eestit heas valguses. Valmisolek e-valitsemise rakendamiseks on meil väga hea - 182 uuritud riigi hulgas oleme 13. kohal. Uuringus väidetakse siiski, et vähesed riigid on suutnud liikuda e-lahenduste pakkumiselt edasi ning saavutada IKT infrastruktuuri, valdkonna poliitika, teenusepakkujate suutlikkuse ja kasutajate teadlikkuse koosmõju.

Üllatuslikult oleme eriti kõrgel, koguni kaheksandal kohal e-osaluse indeksiga. Osalus tähendab siinkohal riigi partnerlust valitsusväliste osapooltega –need on näiteks kodanikuühendused, esindusorganisatsioonid, huvigrupid – oluliste otsuste kujundamise juures. E-osalemisel kasutavad kodanikud internetti peamise kanalina, et pidada riigiga dialoogi ja avaldada oma arvamust. Kõik seisukohad on veebilehel avalikult näha. Kommentaaride kaudu on võimalik mõttekaaslastele toetust avaldada või siis vastu vaielda. Erinevalt online meediast saab kodanik osalusveebi kaudu ametnikult ka vastuse.

Eesti keskne osalusveeb muudab riigi otsused avatumaks. Siin kutsuvad ametnikud huvilisi avaldama arvamust eelnõude kohta. Kodanik saab omalt poolt teha valitsusele ettepanekuid, kuidas Eesti elu paremaks muuta.