Pigem on ülesandepüstitus iseäranis intrigeeriv ja mulle meeldiks see mingile väitlusrühmale või ühele kogukonnale siduvalt otsustada anda, kuigi pigem konsensuslikult, mitte neetud demokraatiaga.
Kultuurilembelistele oleks ju palju lihtsam otsustada anda kas Linnateater või vabadusesammas; kas Kultuurikatel või Ülemiste mitmetasandiline ristmik. Autojuhid valiks midagi muud, looduskaitsjad kolmandat, penskarid neljandat jne. Kui raha ikka nii vähe on, tuleb teha igasuguseid valikuid, kärpida kõike, seada valusaid prioriteete jne.
Mina näiteks ei suuda otsustadagi selles valikus; nii et minu arust on tegemist eelkõige erakordselt põneva eksperimendiga ja hääletustulemusest rohkem huvitab mind arenev diskussioon.
Postitused
3 kommentaari:
Paar sõpra ja tuttavat, kes on Linnateatri suured austajad olid rabatud, sest peale seda kui neil paluti kinnitatada, et nemad on just need, kes andsid toetuse tuli Edgari tänu avaldus. Kas see on Keskerakonna uus viis värvata endale liikmeid?
Kultuur on küll oluline ja diskussion ühiskonnas tervitatav, kui siiski peaks tulevane kultuuripealinn, leidma vajalikud vahendid võimaldamaks juurdepääsu mitmekülgsele kultuurile ja mitte panema rahavast ühe või teise asja poolt - vastu hääletama.
Mulle tundub selle eksperimendi juures kehv see, et asjaosalistega pole läbi räägitud. Meediast paistab, et kummagi asutuse juhid ei teadnud hääletusest enne, kui see lahti läks. Nüüd on loomeinimesed vihased ja ähvardavad oma rahataotlused üldse tagasi võtta.
Teiseks pole tegu kodanike võimustamisega, vaid vastutusest loobumisega - kui linnapea lubab, et otsus tehakse nn lihthäälte-enamuse põhjal. Ehk kelle poolt antakse rohkem allkirju, see ka raha saab.
Hoopis sisulistele põhjendustele ja vaidlustele tuleks panustada ning kutsuda arutelude juurde ka neidsamu hääletajaid.
Ühest küljest on rahvahääletus ju parem kui kabinetivaikuses kulli ja kirja viskamine. Iseküsimus on see, et ilmselt ei toimunud isegi tavaametnike tasandil mingit "kriisinõupidamist" teatrirahva ja kultuurikatla inimestega. Äkki oleks siis sündinud mingi kokkulepe, näiteks oleks üks neist leppinud teadmisega, et tema asi valmib hiljem kui 2011 ning rahvahääletuseks polekski olnud vajadust?
Samas pean sellegi interetihääletuse nõrgaks kohaks autentimist. Võiksin vabalt esineda mitme nime all ja mitme e-postiaadressiga, anda näiteks ühele ühe ja teisele kaks häält. Huvitav, et infotehnoloogiliselt kõrgtasemel Tallinnal pole siiani veebis rahvahääletuskeskkonda, kuhu ID-kaardiga minna!
Võib-olla peaks eesti.ee JA osale.ee keskkonnas olema ka rahvahääletuskeskkond riigi ja OV tarvis? Kasvõi teatud piirangutega (nt max 3 rahvahääletust aastas või 1 rahvahääletus kuus vms)?
Postita kommentaar